Perearst

Tellijale

Võta Pontu, viska Pontu!

Küsimus, kes peaks laste vaimse tervise teemadega tegelema, on muutumas sama absurdseks vaidluseks nagu „Kuulsuse narrides“ Pontu üle aia viskamine. Nii psühhiaatrid kui ka perearstid tunnevad, et Pontu on ebaõiglaselt nende aeda visatud, ja nagu Tatikas ja Vesipruulgi kutsusid väsides enda asemele uulitsapoisi ja töömehe, kes Pontut edasi loopisid, leiavad selle vaidluse mõlemad pooled endale samuti õigustusi, miks teema teiste õuele tagasi põrgata, ning otsivad endale selles liitlasi.

Tellijale

Pisar Pind: perearst on patsiendi tervise teejuht

Peremeditsiini eriala arst-resident Pisar Pind leiab, et perearst on patsiendi tervise teejuht. See ei tähenda, et iga e-kiri, telefonikõne ja patsient peaks jõudma esmalt perearstini, kuid vähemalt ühel spetsialistil võiks patsiendiohutuse tagamiseks olla terviklik ülevaade inimesest ja tema tervisest.

Tellijale

Lastepsühhiaatrite kättesaadavus on üha tõsisem probleem

Perearstid kurdavad, et lastepsühhiaatrilist abi vajavaid patsiente pole kuhugi edasi saata ning e-konsultatsioonid põrgatatakse tagasi. Lastepsühhiaatrite sõnul ei ole neil võimekust kergemate tervisemuredega tegeleda, kuna pöördumiste arv on tohutu.

Tellijale

Tallinna Perearstide Seltsi missioon on kaardistada perearstide vajadusi piirkondlikul tasandil

Tallinna Perearstide Selts (TPS) valib kevadel uue juhatuse. Küsitlesime nii seniseid juhatuse liikmeid kui ka uusi kandidaate.

Tellijale

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi on kõige sagedamini esinev puukidega leviv haigus Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puukborrelioosi (PB) peamine reservuaar looduses on pisiimetajad, närilised ja ka linnud. Nakatumiseks peab puuk olema nahale kinnitunud vähemalt 12 (24) tundi. PB on multisüsteemne haigus, mis võib haarata erinevaid organeid ning mille diagnostika tekitab jätkuvalt segadust ja sageli asjatut paanikat ning põhjuseta antibiootikumide määramist.

Tellijale

Nooruki- ja täiskasvanuea krooniline riniit

Riniit on ninatalitluse sümptomaatiline häire. Tegemist on ühe sagedasima kroonilise haigusega. Haiguse definitsiooni ei ole üheselt kokku lepitud, kuid enamik allikaid näeb ette, et diagnoosimiseks peaks esinema vähemalt kaks järgnevatest sümptomitest: rinorröa (eesmine või tagumine ehk nn ninaneelunohu), ninakinnisus, aevastamine, ärritus või sügelustunne ninas. Kaebused peaksid esinema vähemalt kolme kuu jooksul, küll aga ei pea need esinema iga päev. Eristatakse allergilist riniiti ja mitteallergilist riniiti koos oma paljude alatüüpidega.

Tellijale

Depressioon ja seksuaalne düsfunktsioon

Depressiooni emotsionaalseid ja psühholoogilisi sümptomeid teatakse üsna hästi, kuid selle toimet kehalisele tervisele on sageli alahinnatud. Üks sagedasemaid, kuid ometi vähekäsitletud sümptomeid on seksuaalfunktsiooni häired.

Tellijale

Eesnäärme suurenemine – kellel kahtlustada, keda ravida?

Uroloogide epikriisidest jookseb väga sageli läbi lühend LUTS, mis tuleneb ingliskeelsest terminist lower urinary symptoms ehk tõlkes alumiste kuseteede sümptomid. Tegemist on nn vihmavarjuterminiga, mille alla kuuluvad kaebused on põhjustatud eesnäärme probleemidest, üliaktiivsest põiest või mõlemast. (2)

Tellijale

Noppeid ülemaailmse kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravijuhendi 2025. aasta uuendatud versioonist

Siinse artikli eesmärk on anda ülevaade ülemaailmse kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ravijuhendi Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease (GOLD) 2025. aasta uuendatud versioonist. GOLD-i teaduskomitee ajakohastab aruannet igal aastal, lisades uusimad kliinilise praktikaga seotud tõendid, et olla võimalikult praktiline ja abistav tervishoiutöötajatele KOK-i käsitluses.

Tellijale

Mikrobioota ja selle mõju tervisele

Inimese organismis elavad mikroorganismid moodustavad keerulise ja mitmekesise ökosüsteemi, mis mängib olulist rolli meie tervises ja heaolus. Artikkel annab ülevaate sellest, milline on mikrobioota roll organismis, kuidas mikrobioota kujuneb ja elu jooksul muutub ning kuidas on mikrobioota seotud erinevate haigustega.

Tellijale

Uus ajastu hüperkolesteroleemia ravis: PCSK9 inhibiitorid ja teised uuenduslikud lipiidide taseme alandajad

Südame-veresoonkonnahaigused on ülemaailmselt üks peamisi surmapõhjuseid, mille olulisim modifitseeritav riskitegur on LDL-kolesterooli taseme tõus. Kuigi statiinid on olnud düslipideemia ravis valikmeetod, jääb paljudel patsientidel kardiovaskulaarne risk endiselt suureks. Viimase kümnendi jooksul on raviarsenali lisandunud PCSK9 inhibiitorid ja muud uudsed raviained, mis võimaldavad LDL-kolesterooli eesmärkväärtusi saavutada ka keerulisematel juhtudel. Artikkel annab ülevaate PCSK9 inhibiitorite toimemehhanismidest, efektiivsusest ja ohutusprofiilist ning tutvustab düslipideemia ravimeetodite viimase aja arenguid.

Tellijale

Südamepuudulikkuse prognoosi parandav ravi aastal 2025

Südamepuudulikkuse prognoosi parandav ravi on aja jooksul täienenud, eeskätt langenud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel. Siiski on nüüdseks tõestatud, et ka säilinud väljutusega patsientide prognoosi on võimalik medikamentoosse raviga parandada.

Tellijale

Kroonilise neeruhaiguse varajane diagnoosimine

13. märtsil tähistati ülemaailmset neeruhaiguse päeva. Kroonilise neeruhaiguse (KNH) algstaadiumis kaebused sageli puuduvad, mistõttu on varajane diagnoosimine keeruline. Esmaste kaebustega jõuab patsient tavaliselt perearstini, seega haiguse diagnoosimine toimub enamasti esmatasandil.

Tellijale

2. tüüpi diabeediga patsiendi jälgimine kliinilises praktikas

Teist tüüpi diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mida iseloomustab kõrgenenud veresuhkrutase tingituna insuliini vähenenud toimest ja/või sekretsioonist (1). Haigestumus suureneb aastast aastasse terves maailmas rahvastiku vananemise ja ülekaalu levimuse kasvu tõttu (2). Eestis diagnoositi 2023. aastal 6000 teist tüüpi diabeedi esmasjuhtu (3).

Tellijale

Lülisamba röntgeniuuringute otstarbekusest ja näidustustest

Piltdiagnostiline tehnoloogia on viimase sajandi jooksul läbi teinud enneolematu arengu. Alates aastast 1896, kui Würzburgi Ülikooli füüsikaprofessor W.C. Röntgen tegi oma abikaasa labakäest esimese ülesvõtte, oleme jõudnud ajastusse, kus rutiinses kliinilises praktikas on võimalik kogu inimesest teha alla 1 mm kihipaksusega kujutiste seeriaid. Uute kuvamismeetodite tulekule vaatamata on endiselt laialt kasutusel ka konventsionaalne röntgenoloogia.

Tellijale

Farmakogenoomika tõenduspõhisus ja tulevikuperspektiivid Eestis

Farmakogenoomika on teadusharu, mis uurib, kuidas inimeste geneetiline varieeruvus mõjutab ravivastust. Nagu nimigi peegeldab, ühendab see omavahel kaks teadusharu: farmakoloogia, mis on teadus ravimite toimest organismile, ja genoomika, mis uurib organismi pärilikkuse ainet. Algselt kasutati rohkem terminit farmakogeneetika, mis on samuti teadus ravivastuse pärilikust varieeruvusest, kuid keskendub ravimi toime analüüsimisel ainult ühe geeni mõjule.

Tellijale

Psoriaasi mitu eri palet ja tänapäevased ravivõimalused

Psoriaas ehk rahvakeeli harilik soomussammaspool on krooniline haigus, mida vahel peetakse lihtsaks nahahaiguseks, kuid mis võib põhjustada lisaks ulatuslikule nahalööbele ka küüntekahjustust ning liigesepõletikku, põhjustades olulist elukvaliteedi halvenemist. Artikli eesmärk on anda ülevaade psoriaasist, selle haiguse võimalikest vormidest ning tänapäevastest ravivõimalustest.

Tellijale

Ülevaade immuunpuudulikkuse vormidest

Veebruaris toimunud laste tervisele pühendatud konverentsil rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku vanemarst-õppejõud ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi lastehaiguste lektor Tiia Voor ülevaatlikult immuunpuudulikkuse vormidest.

Tellijale

Uudised

Tellijale

Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.