Praktika annab julgust ja enesekindlust Praktika pakub tudengile suurepärast sissevaadet õe töösse. Õendusõppe kolmanda kursuse tudeng Mari-Liis Värnik ja tema juhendaja õde Liina Oherjus avavad praktika olulisust.
Tellijale Tellijale Kevadest ja muutustest Kevadet on juba tunda, aga päriselt see kohale jõudnud justkui veel pole. Suveootus aina kasvab, kuid jahedad ilmad ja hooajalised nakkused ei näi raugevat. Selleaastane viiruste hooaeg tundub eriti pikk, tööd on saanud teha haigete ja tervete patsientidega – äkki seepärast näibki aeg venivat?
Tellijale Tellijale Inga Kuldmäe: pereõena alustamine nõuab tohutut juurdeõppimist Kui kooli lõpetanud või mõnest haiglaosakonnast üle tulnud õde alustab perearstikeskuses tööd, tuleb tal palju juurde õppida, sest pereõenduse eriala on väga lai, ütleb Pärnus Ristiku Tervisekeskuses töötav pereõde Inga Kuldmäe.
Tellijale Tellijale Eesti Õdede Liidu uus president: tervishoiu keskmes peab olema inimene Maist alustas Eesti Õdede Liidu presidendina tööd Laura Keidong ja asepresidendina Margit Lenk-Adusoo. Uued juhid seadsid eesmärgiks võimestada õdesid, kasvatada liikmeskonda ja parandada õdede töötingimusi.
Tellijale Tellijale E-konsultatsioon laienes õendusteenusele Aprillist lisandus tervishoiuteenuste loetellu uus teenus „Õendusabi e-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel“. Nüüd saavad Tervisekassa rahastusel eriõed küsida e-konsultatsioone teiselt eriõelt või õelt.
Tellijale Tellijale Ebaviisakas ja ähvardav patsient telefonis – kuidas reageerida? Pereõed teavad, kui sagedane ja igapäevane on perearstikeskusesse helistavate patsientide pahameel. Seda täiesti erinevatel põhjustel. Olles töötanud telekomi valdkonnas klienditeenindaja ja hiljem klienditeenindusüksuste koolitajana, tean, et pahameele osaliseks saab ikka ja jälle just esmane kontakt. Sarnase mustriga suhtlemisolukorrad korduvad pea igas valdkonnas. Kuid tervishoid on eriline. Siin on kaalul midagi palju enamat kui rahulolu teenusega – kaalul on inimeste tervis ja väärikus (patsiendi ning personali väärikus).
Tellijale Tellijale Mootorsõidukijuhi tervisekontroll: pereõe roll ennetuses ja terviseriskide varajases märkamises Mootorsõidukijuhi tervisekontroll on oluline instrument liiklusohutuse tagamisel ja juhi tervisliku seisundi hindamisel. Tervisekontrolli põhieesmärk on välja selgitada, kas juht on füüsiliselt ja vaimselt võimeline sõidukit ohutult juhtima. Artikkel annab ülevaate tervisekontrolli protsessist, hinnatavatest näitajatest ja praktikas ettetulevatest proovikividest.
Tellijale Tellijale Köha põhjus võib olla läkaköha Läkaköha on väga nakkav hingamisteede infektsioon, mis kulgeb korduvate köhimisepisoodidega ja on põhjustatud gramnegatiivsest bakterist Bordetella pertussis (1, 2). Aastal 2024 registreeriti Eestis 250 läkaköha haigusjuhtu, see tähendab, et haigestumus oli 18 juhtu 100 000 elaniku kohta (9).
Tellijale Tellijale Glükoosiseire 1. ja 2. tüüpi diabeediga patsientidel Glükoosiseire pole enam ammu vaid 1. tüüpi diabeeti põdevate patsientide pärusmaa, vaid sellest võivad saada kasu ka paljud teised inimesed. 16. aprillil toimunud veebiseminaril rääkis Eesti Diabeedikeskuse juhataja ja endokrinoloog ning Eesti Diabeediliidu juhatuse liige dr Marju Past diabeedi kompensatsioonist ja seiramise võimalustest ning jagas tehnilisi nippe ja soovitusi, mida teha plaastriallergia korral. Samuti said seminaril osalejad ülevaate kehtivatest soodustingimustest.
Tellijale Tellijale Toitumine GLP-1 agonistide kasutamisel Kehakaalu langetamiseks kasutatakse erinevaid ravimeetodeid, sealhulgas toitumisteraapiat, kehalist aktiivsust, käitumuslike sekkumisi, farmakoteraapiat ja bariaatrilist operatsiooni (1). Tõepoolest, kehakaalu langetamine võib olla raske, aga kaalu langetavad ravimid (GLP-1 agonistid) võivad olla abiks lisaks dieedile ja regulaarsele füüsilise aktiivsusele (2).
Tellijale Tellijale Hüperkolesteroleemia Südame-veresoonkonnahaiguste peamised riskitegurid on kõrge kolesteroolitase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, rasvumine, vähene liikumine, suitsetamine ja diabeet. Paljudel inimestel esinevad mitmed riskifaktorid, mis kombineerituna on südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemise põhjus.
Tellijale Tellijale Müokardiinfarktihaige käsitlus pärast haiglaperioodi õe pilgu läbi Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on Eestis peamine surmapõhjus, moodustades ligi 40–45% kõigist surmadest. Peamised südame-veresoonkonnahaigused on isheemiline südamehaigus (sh infarkt), hüpertooniatõbi, ateroskleroos ja ajuveresoonkonnahaigused (sh insult). Südamelihase infarkt ehk müokardiinfarkt (MI) on südame isheemiatõve raskeim avaldumisvorm, mille tagajärg on südamelihase pöördumatu kahjustus verevarustuse häirete tõttu.
Tellijale Tellijale Sissekasvanud küüs ja küünevalli põletik Sissekasvanud küüs ja küünevalli põletik (paronühhia) on tavalised probleemid, mis võivad põhjustada valu, ebamugavust ja isegi raskemaid infektsioone. Kõige sagedamini esineb seda seisundit suurel varbal, kuid see võib tekkida ka teistel varvastel ja sõrmedel.
Tellijale Tellijale Mees perearstiabis Keskmiselt on Eesti meeste tervis võrreldes naiste omaga kehvem ning Eesti mehed surevad naistest oluliselt varem. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestlaste oodatav eluiga sünnil 79 aastat (Euroopa Liidu keskmine 81,5 aastat).
Tellijale Tellijale Levinumad kaebused raseduse ajal Rasedus on füsioloogiline seisund, mis jääb eostumise ja sünnituse vahele. Raseduse alguseks loetakse tavaliselt viimase menstruatsiooni esimest päeva ja keskmiselt kestab see 40 nädalat ehk 280 päeva.
Tellijale Tellijale Lapse esimese eluaasta arenguhäired Tervete laste plaaniliste tervisekontrollide eesmärk on lapse arengu jälgimine, selle toetamine, tervise- ja arenguhäirete varajane avastamine ning vajaliku abi tagamine lapsele ja tema perele. Ehkki pereõde puutub imikutega nende esimesel eluaastal kokku vaid teatud visiitide käigus, on hea teada, milline on lapse ootuspärane areng laiemalt ja mille suhtes tasub olla tähelepanelik. Selleks et hinnata, kas lapse areng on eakohane või jääb ühes või mitmes aspektis eakaaslaste omast maha, on tähtis tunda terve lapse arengu verstaposte.
Tellijale Tellijale Väikelapse jalgade areng – millal on vajalikud ortopeedilised jalatsid või tallatoed? Artikkel käsitleb väikelapse alajäsemete tüüpilisi kõrvalekaldeid, nende hindamist, ravi võimalusi ning ortopeediliste abivahendite, sealhulgas tallatugede ja jalatsite kasutamise näidustusi.
Tellijale Tellijale Eakate mäluhäired Dementsus on eakate krooniliste haiguste seas 9.–10. kohal (NCOA 2024). Dementsusesse haigestunud eakate arv kasvab kogu maailmas kiiresti. Neurodegeneratiivsetele haigustele on iseloomulik sümptomite süvenemine ajas, sellega kaasneb iseseisva toimetuleku halvenemine ja sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse kasv kuni täishoolduse vajaduseni.
Tellijale Tellijale Neuroloogiliste kaebustega patsient pereõe vastuvõtul Novembris toimunud pereõdede sügiskonverentsil rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloog Alo-Rainer Leheste sellest, kuidas käsitleda neuroloogiliste kaebustega patsienti, kes on tulnud pereõe vastuvõtule. Artikkel teeb ülevaate dr Leheste ettekandest.
Tellijale Tellijale Pereõdede kevadkonverents võttis südameasjaks südameteemad Kevadkonverentsil käsitleti muude teemade kõrval ka pereõdede igapäevatöö üht raskuskeset – koostööd krooniliste südame-veresoonkonnahaigustega patsientidega.
Tellijale Tellijale Ühinegem, pereõed! Kas olete kursis Tervise Arengu Instituudi andmetega, mille järgi oli 2023. aasta seisuga Eestis 1631 pereõde? Eesti Pereõdede Ühingusse (EPÜ) kuulub aga vaid umbes 200 õde. Hea pereõde, miks Sina veel ühinguga liitunud ei ole?
Tellijale Tellijale Eva Vendelin: töö pereõena nõuab laialdasi teadmisi, analüüsivõimet ja head suhtlemisoskust Eva Vendelin on Linnamõisa tervisekeskuse pereõde, kes on sellel ametikohal töötanud juba kaheksa aastat. Intervjuus jagab ta oma kogemusi pereõena, räägib töö proovikividest ning arutleb pereõdede rolli üle tervishoiusüsteemis.
Tellijale Tellijale Kaheksa inimest kümnest jääb arsti või õe vastuvõtuga rahule Kantar Emori tehtud rahulolu-uuringu kohaselt on kõige enam inimesed rahul oma viimase hambaarstikülastusega (86%), eriarstiabi visiidiga (85%) ja pereõe iseseisva vastuvõtuga (85%). Samuti on ligi kaheksa patsienti kümnest jäänud rahule perearsti vastuvõtuga.
Tellijale Tellijale Muutused ja muudatused õenduses 2022. aasta detsembris alustas Eesti Õdede Liit arutelu Sotsiaalministeeriumiga, et liita õdede jaoks kehtivad viis määrust üheks ja uuendada neid. 2025. aasta alguses jõustus kaua ettevalmistatud, arutatud ning mitmeid kordi ümber kirjutatud õendusmäärus, mis koondas peamiselt sätted, mis õigusruumis juba kehtivad, ja täpsustas eriõendusega seonduvat.
Tellijale Tellijale Kuidas suhelda alternatiivmeditsiini usku patsiendiga? Sotsiaalmeedia, massilise väärinfo ja isehakanud ekspertide ajastul on tervishoiutöötajatel suur vastutus informeerida oma patsiente alternatiiv- või libameditsiini meetodite potentsiaalselt kahjulikest tagajärgedest.
Tellijale Tellijale Psühholoogilise esmaabi osutamine telefoni teel Kriis on sõna, mis on viimaste aastate sündmuste taustal muutunud aina sagedamini kasutatavaks. Kasvanud on ka teadmised selle kohta, kuidas kriisisündmused mõjutavad inimeste vaimset tervist, ning on teadvustatud vajadust nende mõjudega tegeleda. Psühholoogiline esmaabi (PEA) on üks rahvusvaheliselt tunnustatud ja soovitatud lähenemistest pakkumaks viivitamatut tuge inimestele, kes on kogenud midagi traumeerivat.
Tellijale Tellijale Pereõde kui patsiendi toetaja haiguste ennetamisel Tervishoid algab ennetusest – nii võiks kokku võtta perearstikeskuse olulise rolli rahvatervise kujundamisel. Siinne artikkel käsitleb tervisekasvatuse ja -edendamise tähtsust esmatasandi tervishoius, kus pereõdedel on keskne roll patsientide tervisliku eluviisi toetamisel. Kui toetame patsienti järjepidevalt ja lähtume tema vajadustest, sünnivad tervislikud harjumused, mis jäävad püsima ning hoiavad ära tõsised terviseprobleemid.
Tellijale Tellijale Hirm sünnituse ees: kriisinõustamise roll raseduse ja vanemluse toetamisel Raseduskriisi nõustaja töö seisneb fertiilses eas naiste ning meeste, nende perekonna ja lähedaste toetamises, et jõustada emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu. Nõustamine toetab ja suurendab toimetulekuvõimet raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgsel perioodil. Raseduskriisinõustajad on Eesti Kutseregistri kutsega kinnitatud spetsialistid või raseduskriisinõustamise väljaõppega ämmaemandad. (1)
Tellijale Tellijale Imiku- ja väikelapseea sagedasemad neuroloogilised kaebused pereõe vastuvõtul Pereõde on oluline liige esmatasandi meeskonnas. Seda näitab ka üha suurem võimalus teha iseseisvaid vastuvõtte. Eesti terve lapse jälgimise ravijuhend ütleb, et pereõde võib iseseisvaid vastuvõtte teha lapse esimese kahe eluaasta jooksul kokku kuuel korral. Vastuvõttudel tuleb kaardistada lapse arengut, kasvu ja pöörata tähelepanu ka lapsevanema toimetulekule.
Tellijale Tellijale Metaboolse düsfunktsiooniga seotud rasvmaksa tänapäevane käsitlus Metaboolse düsfunktsiooniga seotud rasvmaks (MASLD, varasema nimega mittealkohoolne rasvmaks) on kogu maailmas kõige levinum maksahaigus ja esineb umbes 25%-l maailma elanikkonnast. Lisaks on see üks kõige levinumaid steatoosi vorme.
