Zrinka Laido: sobimatud meediakajastused on suitsiidide ja vägivalla oluline riskitegur

Igal aastal hukkub suitsiidi läbi maailmas ligi 703 000 inimest. 15-29-aastaste noorte seas on see teine surmapõhjus maailmas. Eestis võtab enesetapp meilt igal aastal umbes 200 inimest, kirjutatakse sotsiaalministeeriumi infokirjas.

Zrinka Laido poolt värskelt Viini meditsiiniülikoolis kaitstud kumulatiivne doktoritöö „Suitsiidide epidemioloogia ja enesetappude ennetamise aspektid" annab ülevaate sellest, milliseid teadmisi on võimalik saada enesetapukäitumise jälgimisest, vaimse tervise riskiteguritest ja meediakajastuste mõjust. Doktoritöö põhineb kolmel kõrgelt indekseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklil.

Esimese artikli fookuses oli Austria 10-19-aastaste enesetapud 2001-2014 aastal. Tegemist on vaatluspõhise epidemioloogilise uuringuga, tuvastati enesetappude esinemise piirkondlik jaotus ja määratleti sagedamini kasutatavad enesetapumeetodid. Tulemused näitasid, et Austria alaealiste enesetappude arv on langustrendis, nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides. Kuna kõige levinumat enesetapuviisi on üsna raske ennetada, on äärmiselt oluline noore inimese suitsiidikäitumise varajane märkamine ja ravi.

Kui tuua siia võrdluseks Eesti andmed, siis pikemas, paarikümneaastases perspektiivis on suitsiidide arv jõudsalt langenud, kuid viimastel aastal on areng seisma jäänud. 10-19-aastaste vanusegrupis on enesetappude arv väike (õnneks), mistõttu suuri järeldusi trendide kohta teha ei saa. Küll aga võime öelda, et iga noore inimese surm on üks surm liiga palju, seega on ka meie jaoks oluline noorte vaimse tervise probleemide varane märkamine ja õigeaegne abi.

Sobimatud meediakajastused võivad olla riskitegur

Sobimatuid meediakajastusi enesetapu kohta peetakse imiteeriva käitumise riskiteguriks. Sama kehtib ka muud liiki vägivalla, nagu näiteks massitulistamiste, terrorirünnakute ja enesetapurünnakute kohta käivate meediakajastuste osas. Samas on tõendid meediakajastuste mõju kohta vaimsele tervisele seni üsna piiratud.

Esimese kogumi meediasoovitusi massitulistamistest ja enesetaputerroristidest teavitamise kohta avaldas 2017. aastal Suicide Awareness Voices of Education (SAVE). Soovitused annavad juhised, kuidas kajastada selliseid sündmusi nii, et nad ei mõjuks inimeste vaimsele tervisele halvasti ega inspireeriks potentsiaalseid järgijaid.

Teises töös keskendutigi terrorirünnakute ja enesetaputerrorismide kohta tehtud meediakajastustele ning kokkupuutuvate lugejate lühiajalistele mõjudele. Tulemused näitasid, et meediakajastused, mis ei vastanud SAVE suunistele, suurendasid lühiajaliselt negatiivset mõju, mis aga ei püsinud kuni uuringu lõpuni. Selle efekti suurus oli väike ja uuringus jäädvustati vaid jäämäe tipp või ühekordne kokkupuude. Kui aga ühel lühiajalisel kokkupuutel on selline mõju olemas, võib pidev kokkupuude avaldada märkimisväärset mõju vähemusgrupi stigmatiseerimisele ja olla oluline ka vaimse tervise seisukohast.

Kogunevad tõendid pandeemia kahjulikust mõjust vaimsele tervisele

Kolmanda töö eesmärk oli uurida vaimse tervise muutusi esimese pandeemia-aasta jooksul Austrias ning vaimse tervise tulemuste ajalisi suundumusi erinevate demograafiliste rühmade, COVID-19 haigestunute ja kutsealaste riskirühmade seas. See läbilõikeline veebipõhine uuring viidi läbi 2020. aasta aprillist kuni detsembrini ja hõlmas kokku 12 029 üle 16-aastast osalejat. Tulemused näitasid, et depressiooni- ja ärevussümptomid olid aja jooksul suhteliselt stabiilsed, kusjuures depressioon suurenes mõnevõrra piirangute teises etapis. Perevägivald suurenes kohe pärast mõlemat karmi piirangute perioodi. Enesetapumõtted vähenesid aja jooksul, kusjuures madalaim oli see teise laialdase sulgemise ajal. Vanusegruppidest olid psüühikahäirete riskis kõige enam 16-29-aastased noored.

Ka Eestis sai koroonakriisis pihta kõige enam just noorte vaimne tervis. Riigikantselei regulaarsetes küsitlustes olid 15-24 aastased noored see elanikkonnagrupp, kes järjekindlalt näitas kõige suuremaid stressi, ärevuse, depressiooni ja vaimse kurnatuse sümptomeid. Depressiooni sümptomeid raporteerisid 15-24-aastaste vastajate seas pidevalt ca pooled noortest, ärevust tundis eri küsitluslainetes kolmandik kuni pool noortest ja vaimne kurnatus oli kriisi kõrghetkel mureks 74% noortest.

Austria kogemus aitab Eestis enesetappe ennetada

2020. aastal liitus Eesti ELi projektiga „Ühistegevus parimate tavade rakendamiseks vaimse tervise valdkonnas" (JA-impleMENTAL). Projekti eesmärk on laiendada koostööd ELi riikide vahel ja rakendada edukaid sekkumisi enesetappude ennetamiseks. Alates 2012. aastast on Austria töötanud välja enesetappude ennetamise kava (SUPRA) ja on edukalt vähendanud enesetappude arvu. Eesti peaks välja töötama oma enesetappude ennetamise tegevuskava kuni 2024. aasta lõpuni. Arvukad uuringud on näidanud, et noorte teadlikkuse suurendamine, depressiooni alane teavitamine, enesetapu katsetajate aktiivne jälgimine ja vahendite kättesaadavuse piiramine on tõhusad sekkumised enesetapukäitumise ennetamisel. Seega peaksid mõningaid neist tegevustest sisalduma ka Eesti suitsiidiennetuse tegevuskavas.