WHO: pooltes maailma tervishoiuasutustes puuduvad elementaarsed hügieeniteenused
Pooltes maailma tervishoiuasutustes pole võimalik teha elementaarseid hügieenitoiminguid, mistõttu on suur haiguste ja infektsioonide leviku risk, teatatakse äsja avaldatud WHO ja UNICEF-i aruandes.
Pooltes maailma tervishoiuasutustes puuduvad elementaarsed hügieeniteenused: seal, kus patsiente ravitakse, ega tualettides pole võimalik kasutada vett ega seepi või alkoholi sisaldavat emulsiooni, märgitakse WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) ja UNICEF-i (ÜRO Lastefond) aruandes. Suur infektsioonide risk ohustab selle tõttu 3,85 miljardit inimest maailmas. 688 miljonit inimest saab abi aga meditsiiniasutustes, kus puuduvad igasugused võimalused hoolitseda hügieeni eest.
“Hügieenivahendid ja -tegevused peavad tervishoiuasutustes kindlasti olema. Hügieeni parandamine on esmavajalik pandeemiast toibumiseks, ennetuseks ja valmisolekuks. Tervishoiuasutuste hügieeni ei saa kindlustada ilma suurendamata investeeringuid elementaarsetele meetmetele: veele, puhastele tualettidele ja meditsiinijäätmete ohutule käitlemisele," ütles WHO Keskkonna, Kliimamuutuste ja Tervise osakonna juhataja Maria Neira.
Esmakordselt uuriti nii ravietapi kui ka tualettide hügieeniteenuste olemasolu. Kuigi 68%-l tervishoiuasutustest saab hügieeni eest hoolitseda ravietapis ja 65%-l on vee ja seebiga kätepesu võimalus tualettides, siis ainult 51% asutustest esinesid mõlemad. Igas 11-s ehk 9% maailma tervishoiuasutustest puudusid aga mõlemad.
“Kui raviteenuse osutajad ei saa pakkuda hügieeniteenust, pole see patsientide jaoks tervishoiuasutus,” ütles UNICEF-i WASH-i (vee, sanitaar- ja hügieeniteenused) ja CEED-i (kliima, keskkonna, energia ja katastroofide riski vähendamine) juhataja Kelly Ann Naylor.
“Haiglad ja kliinikud, kus pole puhast vett ja elementaarseid hügieeni- ja sanitaartingimusi, on rasedatele, vastsündinutele ja lastele potentsiaalsed surmalõksud. Igal aastal sureb umbes 670 000 vastsündinut veremürgistuse tõttu. Vältida saaks neid surmasid ja rohkemgi veel,” lisas Naylor.
Hügieeni ja sanitaartingimuste osas olid suured puudused Sahara-taguse Aafrika riikides, kus vaid kolmandiku meditsiiniasutuste tualettides oli vesi ja seep. 73% asutustes sai kasutada vett ja seepi või alkoholi sisaldavat emulsiooni ravietapis.
Kui kogu maailmas saavad 78% meditsiiniasutustest puhast vett, siis arenguriikides jõuab kontrollitud kvaliteediga vesi vaid 53% asutustesse. Vesi puudus 3%-l maailma linnades asuvates asutustes ja 11%-l maapiirkondades asuvates tervishoiuasutustes.