WHO avaldas uue pandeemiaohtlike nakkuste nimekirja

WHO loetles uues nimekirjas üles 34 n-ö prioriteetset haigustekitajat, mis võivad levima minnes põhjustada järgmise pandeemia. Muu hulgas leiab uuest nimekirjast gripiviiruse A-tüve, aga ka dengue palavikku ja ahvirõugeid põhjustavad viirused. Autorite sõnul aitab nimekiri teadusasutustel paremini otsustada, milliste ravimite, vaktsiinide või diagnoosimeetodite arendusse panustada, vahendab ERR.

Eelmistes 2017. ja 2018. aastal avaldatud nimekirjades reastas WHO vaid kümmekond sellist haigustekitajat. Uus raport on laiahaardelisem: ohtlikke haigustekitajaid otsiti tervetest viiruste- ja bakterite perekondadest. See võimaldas kuulutada paiguti ohtlikuks terved nende alamperekonnad."Ühes on kõik teadlased kindlad: Covid-19 ei jää viimaseks pandeemiaks," avab Maimets ERR-ile antud kommentaaris uue raporti tausta. Näiteks on ainuüksi viimase veerandsajandi jooksul puhkenud viis väiksemat koroonaviirustest tingitud pandeemiat.

Küll aga pole teadlastel professori sõnul üksmeelt küsimuses, millal järgmine suur pandeemia saabub. "Neist osa arvab, et kui eelmine suur gripiepideemia oli aastatel 1918–1920, siis tuleb järgmine umbes saja aasta möödudes. Mina arvan, et see tuleb kiiremini. Me liigume palju rohkem ja metsasid hävitatakse kiiremini – seetõttu metsloomade ja inimeste kokkupuuteid on palju rohkem," põhjendab ta.

WHO dokumendi mõte ongi Maimetsa sõnul igaks juhuks tulevikku vaadata: "Kui tuleb selline viirus või bakter, siis mida me teeme?"

Tema hinnangul on enamiku riikide tulevikuvaade nõrk, sest uued mured eesotsas sõjaga tulevad peale. "See on absoluutselt vajalik dokument, sest see ikkagi hoiab pandeemiakindlust tähelepanu keskmes," ütleb Maimets.

Eesti on viiruste leviku vaates Toivo Maimetsa sõnul maailma mõistes väike maakilluke, mis kuulub Skandinaavia ja Ida-Euroopa piirkonda. "Kõik, mis meie ümbruses liigub, mõjutab meidki. Kui lätlastel midagi on, pole meilgi vaja kaua oodata," piltlikustab ta.

Kuna kõiki enam kui 30 haigustekitajat iga riik ise seirata ei jõua, seisneb Maimetsa sõnul edu võti rahvusvahelises koostöös. Eesti peab tema sõnul olema pidevalt selles koostöös osaline: "Me oleme inforuumis ja teame, kui midagi ohtlikku on tulemas." Niisiis võiks toimida koostöö, kus iga piirkond seirab kindlate nakkuste levikut.

Prototüüpide nimekiri

Ohtlike prioriteetsete haigustekitajate nimekirja kõrval koostasid raporti autorid veel teisegi, nn prototüüpsete haigustekitajate nimekirja. Sinna jõudnud liigid võiksid autorite sõnul olla alusuuringutes justkui mudelliigid, kelle omadusi uurides saaks luua uusi ravimeid ja vaktsiine. Nimekirja koostamises osalenud Pirbrighti instituudi viroloogi Naomi Forrester-Soto sõnul võib selline nimekiri innustada teadlasi tegelema just vähem uuritud viiruste ja bakteritega.

Toivo Maimets märgib, et hea näide sellise eeltöö eduloost olid Covid-19 vastased vaktsiinid. "Uue mRNA-tehnoloogia vaktsiine oli umbes 20 aastat uuritud ja arendatud. Nüüd tulid järsku tohutu vajadus ja ressurss peale. Meil olidki aastaga vaktsiinid turul," meenutab ta. Sarnast eeltööd võiks professori sõnul püüda teha kõigi ohtlikuks loetud viiruste ja bakterite kallal. "WHO dokument juhib tähelepanu, et hoidke nendel asjadel silma peal nii palju, kui jõuate," selgitab ta.