WHO avaldas aruande antibiootikumide arendamise kohta

Kuigi kliinilises arenduses olevate antibakteriaalsete ainete arv kasvas 2021. aasta 80-lt 2023. aastal 97-le, on tungiv vajadus uute, innovaatiliste ainete järele raskete infektsioonide raviks ja nende asendamiseks, mis muutuvad laialdase kasutamise tõttu ebaefektiivseks. WHO raportit saab lugeda siit. Esimest korda 2017. aastal avaldatud iga-aastane aruanne hindab, kas praegune teadus- ja arendustegevus tegeleb piisavalt inimeste tervisele kõige suuremat ohtu kujutavate ravimresistentsete bakterite põhjustatud infektsioonidega.

"Mikroobide ravimresistentsus ainult süveneb, kuid me ei arenda piisavalt kiiresti uusi teedrajavaid tooteid, et võidelda kõige ohtlikumate ja surmavamate bakterite vastu," ütles dr Yukiko Nakatani, WHO ajutine peadirektori asetäitja antimikroobse resistentsuse alal. Antimikroobset resistentsust (AMR) põhjustavad peamiselt antimikroobsete ainete väär- ja ülekasutamine. Seda olukorras, kus samal ajal paljudel inimestel kogu maailmas puudub juurdepääs hädavajalikele antimikroobsetele ravimitele. "Innovatsioonist on suur puudus, kuid isegi, kui uued tooted on heaks kiidetud, on juurdepääs tõsiseks väljakutseks. Antibakteriaalsed ained ei jõua lihtsalt patsientideni, kes neid hädasti vajavad."

Vaadates heaks kiidetud antibakteriaalseid aineid alates 1. juulist 2017, on turustusloa saanud 13 uut antibiootikumi, kuid ainult kaks neist esindavad uut keemilist klassi ja neid võib pidada innovatiivseks. Raportiga saab tutvuda siin.