Vöötohatise vastu vaktsineerimine vähendab kardiovaskulaarset riski
Vöötohatise vastu vaktsineeritud inimestel on 23% väiksem risk kardiovaskulaar-sündmuste, sealhulgas insuldi, südamepuudulikkuse ja koronaarhaiguse tekkeks. Vaktsiini kaitsev mõju on näha vähemalt kaheksa aasta jooksul ja on tugevam meestel, alla 60-aastastel ja ebatervislike eluviisidega inimestel.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Vöötohatis on sage probleem, mida 10–30% vaktsineerimata inimestest põeb vähemalt korra elus, osal jäävad vöötohatise episoodid korduma. Vöötohatis toob lisaks lööbele ja postherpeetilisele neuralgiale kaasa ka suurema südamehaiguste riski, mistõttu uuriti nüüd Lõuna-Koreas, kuidas mõjutab vaktsineerimine kardiovaskulaarhaigustesse haigestumist.
Uuringusse võeti 1 271 922 üle 50-aastase inimese andmed alates aastast 2012. Uuritavate keskmine vanus oli 61 aastat, 43% oli mehi, jälgimisperioodi mediaankestus oli kuus aastat. Hinnati vöötohatise vastu vaktsineerimist ja südame-veresoonkonnahaiguste esinemist, samuti muid tervist mõjutavaid tegureid, näiteks vanus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus ja eluviisid. Uuringuperioodil oli Koreas kasutusel vöötohatise elusvaktsiin. Tänapäeval on seda asendamas rekombinantne vaktsiin, mis on praegu ainsa vöötohatisevastase vaktsiinina saadaval ka Eestis.
Leiti, et vaktsineeritud inimeste seas oli 23% väiksem kardiovaskulaarsündmuste kogurisk, sealhulgas 26% väiksem risk olulisteks kardiovaskulaarsündmusteks (insult, infarkt, südamesurm), 26% väiksem risk südamepuudulikkuse kujunemiseks, 24% väiksem risk ajuveresoonkonnahaigusteks, 22% väiksem koronaarhaiguse risk, 22% väiksem tromboosirisk ja 21% väiksem südamerütmihäirete risk.
Vaktsineerimise kaitsev mõju oli tugevaim 2–3 aastat pärast vaktsineerimist, kuid kaitse püsis vähemalt kuni kaheksa aasta vältel. Kaitse oli nähtav ka inimestel, kellel puudusid olulised traditsioonilised kardiovaskulaarsed riskitegurid. Südame-veresoonkonnahaiguste riski vähenemine oli tugevamalt nähtav meestel, alla 60-aastastel, ebatervislike eluviisidega inimestel, kehvemal sotsiaalmajanduslikul järjel ja maapiirkondades elavatel inimestel.
Uuringu tugevus on suur uuritavate arv ja pikk jälgimisperiood. Põhjaliku disainiga oli paika pandud 18 erinevat kardiovaskulaarhaigust, mille esinemissagedust jälgiti. Kuidas vöötohatise vastu vaktsineerimine kardiovaskulaarset riski vähendab, ei ole täpselt teada. Võimalik, et vaktsiin kaitseb tuulerõugeviiruse tekitatud otsese veresoontekahjustuse eest.
Ei ole aga teada, kas kaitsev mõju on omane ainult elusvaktsiinile või on seda näha ka rekombinantse vaktsiini kasutamisel. Samuti ei saa Aasia kohordil tehtud uuringu tulemusi väga julgelt ekstrapoleerida meie elanikkonnale.
Allikas: Soo L, et al. Live zoster vaccination and cardiovascular outcomes: a nationwide, South Korean study. Eur Heart J. 2025 May 5:ehaf230. doi: 10.1093/eurheartj/ehaf230.
