Võimalused koroonahaigust ravida on avardumas
Koroonaviirusest põhjustatud raske haiguse ennetamiseks on praeguseks olemas toimivad vaktsiinid, kuid ka haiguse ravivõimaluste leidmisel on tehtud märkimisväärseid edusamme.
Autor: Margit Plakso, Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja
Esimeste vaktsiinidega alustati kaitsepookimisi aasta pärast pandeemia algust, aga et haigus levis kiiresti ning nakatunud ja raskelt haigete inimeste raviks oli abi vaja kohe, tuli otsima hakata ka ravivõimalusi.
Uute ravimite arendamine käivitus paralleelselt vaktsiinide väljatöötamisega, samuti püüti leida juba olemasolevate ravimite seast toimemehhanismilt sobivate omadustega preparaate nii raske haiguse raviks kui ka sümptomite leevendamiseks.
Uutest ravimitest jõudis eelmise aasta 3. juulil esimesena müügiloani remdesiviir – infusioonipreparaat nimega Veklury, mida kasutatakse haiglaravil patsientidel, kel on koroonaviirusest tingitud pneumoonia ning lisahapniku vajadus.
2020. aasta septembris andis Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee soovituse deksametasooni kasutamiseks COVID-19 raviks täiendavat hapnikravi vajavatel täiskasvanutel ja noorukitel. Positiivne hinnang tugineb uuringust RECOVERY saadud tulemustele.
Pärast seda uute ravimite edenemise kohta väga sageli uudiseid ei tulnud, kuni selle aasta alguseni, mil Euroopa Ravimiamet teatas, et alustatakse esimeste COVID-19 vastu mõeldud monoklonaalsete antikehade efektiivsuse, ohutuse ja kvaliteedi andmete hindamist. Monoklonaalsed antikehad tunnevad ära SARS-CoV-2 pinnal asuva antigeeni ning viiruse külge kinnitudes takistab antikeha viiruse sisenemist rakkudesse, tekitades organismis ajutise kaitse. Tegemist on süstitavate ravimitega.
Praeguseks on müügiloa saanud kaks monoklonaalsete antikehade preparaati: Ronapreve (kasirivimab + imdevimab) ja Regkirona (regdanvimab). Mõlemad on mõeldud COVID-19 raviks neil patsientidel, kellel on haiguse raskema kulgemise risk suurem. Ronaprevet võib kasutada ka COVID-19 ennetamiseks.
Monoklonaalsete antikehade preparaate on loodetavasti tulemas veelgi, praegu on hindamisel näiteks Xevudy (sotrovimab) ning eelhindamisprotsessis Evusheldi (tixagevimab + cilgavimab) andmed.
Oktoobri lõpus teatas Euroopa Ravimiamet molnupiraviiri sisaldava preparaadi müügiloa taotluse hindamise algusest. Molnupiraviir on suukaudne viirusevastane ravim, mis inhibeerib viiruse RNA polümeraasi tööd, takistades viiruse geneetilise materjali (RNA) paljundamist ning sellega omakorda viiruse paljunemist organismis. Preparaadil on juba müügiluba Ühendkuningriigis, mis on ühtlasi esimene riik maailmas, kus molnupiraviirile müügiluba anti.
COVID-19 haiguse ravimiseks püütakse sobivaid preparaate leida ka nende hulgast, mida seni on kasutatud teiste haiguste raviks.
EMA inimravimite komitee soovitas 6. detsembril laiendada reumatoidartriidi ravis kasutatava preparaadi RoActemra näidustust COVID-19 raviks täiskasvanutele, kes saavad raviks süsteemseid kortikosteroididega ja kes vajavad lisahapnikku või mehhaanilist ventilatsiooni.
RoActemra toimeaine on monoklonaalne antikeha totsilizumab, mis ei ole viirusvastane, kuid mis blokeerib interleukiin-6 aktiivsust, st vähendab samuti organismis põletikureaktsiooni.
Veel kahe põletikulisi protsesse pidurdava ravimi puhul hinnatakse praegu, kas neist võiks kasu olla ka koroonaviiruse põhjustatud raske kuluga haiguse ravimisel.
Immunosupressant Kineret (anakinra),mis blokeerib interleukiin-1 aktiivsust, on kasutusel mitmete põletikuliste seisundite, näiteks reumatoidartriidi ravis. Oletatakse, et see on võimeline sarnaselt toimima ka COVID-19 puhul tekkiva põletikulise protsessi korral ning vähendama seeläbi kudede kahjustusi.
Uuringute tulemused peavad näitama, kas haiglaravil olevate ja lisahapnikku vajavate COVID-19 patsientide ravimiseks saab soovitada immunosupressanti Olumiant (baritsitiniib), mis blokeerib Januse kinaasi aktiivsust ja mida kasutatakse reumatoidartriidi ja atoopilise dermatiidi ravis.
Ootused on suured, kuid silmas tuleb pidada siiski seda, et kõigi ravimite kasutusele lubamise eelduseks on tõestatud efektiivsus, ohutus ning kvaliteet – ravimist saadav kasu peab olema suurem kui selle kasutamisega seotud võimalikud riskid.
Artikkel ilmus novembri Lege Artises, kuid seda on uuemate andmetega täiendatud.