Viirushaiguste tõttu hospitaliseeritutel on suurem neurodegeneratiivsete haiguste risk
Uues analüüsis leiti, et tavaliste viirushaiguse, näiteks gripi tõttu hospitaliseerimist vajanud patsientidel diagnoositakse hiljem rohkem neurodegeneratiivseid haigusi nagu Alzheimeri või Parkinsoni tõbi.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuringu põhjal ei saa väita, et just viirused neid närvisüsteemihaigusi tekitavad.
Analüüsiti kahte andmekogumit, FinnGen andmebaasi ja läbilõikelisi andmeid Ühendkuningriigi biopangast (UKB), kus on kahe peale kokku 800 000 patsiendi terviseandmed Soomest ja Ühendkuningriigist.
Uuritud viiruste hulka kuulusid gripiviirus, entsefaliidi-, herpes-, hepatiidiviirused, kopsupõletik, meningiit ja vöötohatis. Uuringust jäeti välja COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsiendid. Neurodegeneratiivsete haiguste poolt hinnati Alzheimeri tõve, Parkinsoni tõve, amüotroofilise lateraalskleroosi (ALS), dementsuse ja hulgiskleroosi esinemist. FinnGen andmebaasis leiti viiruste ja neurodegeneratiivsete haiguste vahel 35 seost ning UKB kinnitas neist 22 seost.
Kõige enam oli erinevate viirustega seotud dementsussündroom. Viirusliku entsefaliidi läbi teinud patsientidel oli 20 korda suurem tõenäosus Alzheimeri tõve diagnoosi saamiseks võrreldes entsefaliiti mittepõdenutega (nt FinnGen andmebaasis oli 406 viirusentsefaliiti põdenud pasiendist hiljem 24-l Alzheimeri tõve diagnoos, see teeb 6% põdenutest, samas kui Alzheimeri tõve üldine esinemissagedus samas populatsioonis on alla 3%). Nii gripp kui kopsupõletik olid mõlemad seotud kõikide hinnatud neurodegeneratiivsete haigustega, välja arvatud hulgiskleroos. Suurima riski tõi kaasa raske gripi põdemine. Samuti sai siin uuringus kinnitust eelmisel aastal kirjeldatud seos Epstein-Barri viiruse ja hulgiskleroosi vahel.
Mitte ükski uuritud viirustest ei olnud närvisüsteemi kaitsva mõjuga, kõik olid seotud suurema neurodegeneratiivsete haiguste riskiga. Ülekaalukalt olid neurodegeneratiivsete haigustega seotud neurotroopsed viirused (81%), mis suudavad kesknärvisüsteemi rünnata kas perifeersete närvide kaudu või läbi hematoentsefaalbarjääri tungides.
Hinnati ka haiglaravi vajanud haiguse ja neurodegeneratiivse haiguse diagnoosi vahelist ajaperioodi. Suuremal osal hospitaliseeritutest oli suurim risk neurodegeneratiivse haiguse diagnoosi saamiseks esimese haiglaravile järgnenud aasta jooksul. Samas osad riskid avaldusid alles 5-15 aasta möödudes.
Kuna mitmed uuritud viirustest on vaktsiinvälditavad, võib vaktsineerimine olla üks viis, kuidas inimesi neurodegeneratiivsete haiguste eest kaitsta. Varasemates uuringutes ongi leitud, et gripi vastu vaktsineerimine kaitseb Alzheimeri tõve ja Parkinsoni tõve eest ja vöötohatise vastu vaktsineerimine kaitseb lisaks eelnevale kahele ka täpsustamata dementsuse diagnoosi eest.
Levine KS, et al. Virus exposure and neurodegenerative disease risk across national biobanks. Neuron. 2023 Jan 11;S0896-6273(22)01147-3. doi: 10.1016/j.neuron.2022.12.029.