Viiruse mõju lähedalt nägemine soodustab vaktsineerimist

NielsenIQ veebruaris korraldatud uuringust selgub, et mida lähedasem on olnud inimese kokkupuude viirusega, seda enam on inimene huvitatud vaktsineerimisest ja seda vähem on ta vaktsiinide suhtes skeptiline. Juhtudel, kui COVID-19 on esinenud perekonnas või sõprade ja naabrite seas, sooviks vaktsineerida vastavalt 58% ja 56% uuringus osalejatest. Inimeste seas, kes ei teadnud tegelikke juhtumeid, ütles vaid 42%, et on nõus end laskma vaktsineerida.

Huvitav on fakt, et vaktsiini ootavad ainult 40% viiruse läbipõdenud inimestest. NielsenIQ Baltics Eesti ärijuhi Erlend Villemsi sõnul ei tohiks see aga üllatav olla, kuna neil inimestel on tõenäoliselt organismis piisavalt antikehi.

"Kuna haiglates on palju koroonapatsiente, võistleme ajaga. Viiruse mõju lähedalt nägemine toimib vaktsineerimist soodustava tegurina, kuid kulud on tohutud. Räägime elanike tervise ja elu ohustamisest, lisaks on võimalik tervishoiusüsteemi läbipõlemine ja majanduslikud väljakutsed, mida põhjustavad tõsised piirangud tegevusele ja elule. Siiski on mitmeid elanikkonnarühmi, kes vajavad erilist tähelepanu, kuna nad on vaktsineerimiste suhtes kõige skeptilisemad," ütleb Erlend Villems.

Veebruari keskel läbi viidud esindusliku uuringu tulemused näitavad, et 52% Eesti elanikest on vaktsineerimiseks valmis, neist 30% ütles end olevat kindlasti valmis. Samal ajal ei soovi vaktsineerimist 31% vastanutest, kelle seast 17% on kindlalt otsustanud, et ei kavatse seda teha. 17% on veel neid, kes ikka kahtlevad.

Tallinnas on kõige rohkem vaktsiinitoetajaid

Tallinnas, kus pandeemia on kõige rohkem halba teinud, elab enim vaktsineerimist toetavaid elanikke: veebruaris oli 53% pealinna elanikest kindlalt otsustanud vaktsineerida kohe, kui selleks võimalus avaneb. Teistes linnades oli nõus 51% ja maapiirkondades 50%.

"Ilmselt pole erinevused riigi linnade ja maapiirkondade vahel suured, kuid sügavam analüüs viitab sellele, et just linnarahvastikul on kõige suurem potentsiaal vaktsineerimisprotsessi kiirendamiseks. Eestis on kõige rohkem kontoritöötajaid, kes on vaktsineerimiseks valmis - koguni 61%. Vaktsineerimist pooldab 54% juhtidest ja 47% üliõpilastest. Need elanikkonnarühmad elavad tavaliselt linnades,” ütleb Villems.

Kõrgema igakuise sissetulekuga elanikud suhtuvad vaktsineerimisse positiivselt - tervelt 68% märkis, et sooviksid end COVID-19 vastu vaktsineerida. Madalaima sissetulekuga inimeste seas on vaktsineerimiseks valmis ainult umbes 38% vastanutest.

Ka Eesti eakad elanikud on kindlalt otsustanud vaktsineerida – 57% pensionäridest soovib vaktsiini. Vanuserühmas 55–64 aastat on vaktsineerida tahtjaid koguni 60% ja see on kõrgeim protsent kogu elanikkonna seas.

Suurimad skeptikud on koduperenaised ja üliõpilased

Kõige suurem skeptikute osakaal Eestis on koduperenaiste seas, 42%. Just koduperenaised on ainus sotsiaalne rühm riigis, kus vaktsineerimise vastaseid on rohkem kui toetajaid (35%).

Murettekitav on ka see, et 40% jaemüügisektoris töötavatest inimestest ei näe vajadust vaktsineerimise järele, samuti ka 35% inimestest, kes teevad füüsilist tööd.

"Neid elanikkonnarühmi võiks nimetada inimestele vajalike kaupade ja teenuste pakkumisel väga olulisteks, seetõttu võib nende skepsis olla riigile eriti kulukas. Nende argumente kaaludes võime eeldada, et võib-olla pandeemia mõjutab nende töökohti palju vähem kui muudes sektorites. Soovitame pöörduda otse nende poole ja proovida neid veenda, et muuta vaktsiinidega seotud avalikku arvamust positiivses suunas,” ütleb NielsenIQ Baltics ekspert.

Veebruari lõpus pooldas vaktsineerimist suurim elanikkonna osa Leedus – 58%, Lätis ütles aga 50% ühiskonnast, et oleks valmis laskma end vaktsineerida.

5.-16. veebruarini osales NielsenIQ uuringus Leedus, Lätis ja Eestis 1600 vastajat vanuses 16-64 aastat.