Verekeskustes oli mullu 47 ohtlikku kõrvalekallet
Verekeskused teavitasid möödunud aastal ravimiametit 47 ohtliku kõrvalekalde juhtumist, millest 31 korral positiivsetest või määramatutest testitulemustest HIV, B-hepatiidi, C-hepatiidi ning süüfilise tekitaja suhtes kokku.
2021. aastal loovutasid doonorid verekeskustes verd 51349 korral (2020. aastal 52282 korral), teatas ravimiamet.
Nakkustekitaja suhtes positiivseks osutunud verekomponendid hävitati ja neid ülekandeks ei kasutatud. Vajadusel kontrollisid käitlejad üle nende doonorite viimase viie aasta vereloovutuste säilitusproovid.
Neljal juhul osutus doonori eelmise loovutuse säilitusproov mõne B-hepatiidi markeri suhtes positiivseks. Käitleja teavitas tulemusest neid haiglaid, kellele nad olid doonoriga seotud komponente väljastanud. Haiguse ülekandumisest haiglad verekeskust ei teavitanud.
Seitsmel juhul teavitasid verekeskused trombotsüütide kontsentraadi mikrobioloogilise uuringu positiivsest tulemusest. Saastumine toimus tõenäoliselt doonori veeni punkteerimisel. Positiivse mikrobioloogia proovi andnud verekomponendi ülekandel esines ühel juhul patsiendil infektsiooni ägenemine, kuid trombotsüütide ja patsiendi vere väljakasvust eraldati erinevad bakterid, mistõttu infektsiooni ägenemine ei olnud seotud vereülekandega.
Ühel juhul selgus, et korduvdoonor on pärit malaaria leviku piirkonnast ning malaaria haigustekitaja vastane antikeha on positiivne. Doonor oli loovutanud eelnevalt ühe korra pool aastat tagasi ning loovutusega seotud ERS ja TRK olid väljastatud, mistõttu verekeskus teavitas juhtumist ka haiglat. Haiguse ülekandumisest haigla ei teavitanud.
Ühel juhul avaldas doonor, et on elanud 1980.-1996. aastal Suurbritannias kokku rohkem kui kuus kuud (on potentsiaalne Creutzfeldt-Jakobi tõve kandja), kuid eelnevatel loovutustel vastas küsimusele eitavalt. Haiglatele oli eelnevalt väljastatud kolm verekomponenti. Haiglaid ning plasma fraktsioneerijat on juhtumist teavitatud.
Kahel juhul väljastati verekeskusest inimliku eksituse tõttu vale RhD märgistusega veri. Ühel juhul kanti RhD + üle RhD - patsiendile, kuid patsiendil ei tekkinud ülekandel reaktsiooni ega kujunenud alloantikehi. Verekeskused teavitasid kolmest juhtumist, kus korduvdoonoril leiti alloantikehad, mida eelmisel loovutusel ei tuvastatud. Tuvastatud alloantikeha on kliiniliselt väheoluline ja ei tekitanud patsientidel reaktsiooni.
Kahel juhul tuvastasid verekeskused korduvdoonoril alloantikehad. Eelnevate loovutuste säilitusproovis ei olnud alloantikehi. Kogutud veri hävitati.
Lisaks ohtlikele kõrvalekalletele teavitasid verekeskused ravimiametit ka doonoritel esinenud tõsisematest reaktsioonidest. Eelmisel aastal esines verekeskuses kuuel veredoonoril pearinglus ja teadvusekadu. Doonorite enesetunne taastus 10-30 minuti jooksul.
Vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasked kõrvaltoimed
2021. aastal teatati võimalikust raske kõrvaltoime juhtumist 11 korral.
Neljal juhul teavitati vereülekande ajal või pärast seda täheldatud raskest kõrvaltoimest või selle kahtlusest, mis olid seotud immunoloogilise hemolüüsiga. Kolmel korral teostati erakorraline vereülekanne, mille puhul kantakse üle sobitamata O RhD negatiivset või RhD positiivset verd, kuna ei ole aega teha vere tavapärast sobitamist. Patsientidel kujunesid alloantikehad, kuid hemolüüsi tunnuseid ei kujunenud.
Ühel juhul tekkisid patsiendil alloantikehad ning hemolüüs leidis kinnitust. Vereülekande eelsed uuringud olid teostatud nõuetekohaselt. Neljal juhul teavitati vale vere ülekande juhtumist või selle kahtlusest.
Ühel juhul teavitati, et patsiendi uriin muutus makrohematuuriliseks, mis viitab hemolüüsile ja raviarst kahtlustas vale vere ülekannet ja katkestas ülekande. Sümptomi põhjuseks osutus uroinfektsioon, mille sümptom avaldus ülekande ajal. Patsiendi enesetunne ei halvenenud ülekande ajal. Kaks teavitust saabus juhtumi kohta, kus inimliku eksituse tõttu said kaks patsienti üksteisele mõeldud erütrotsüütide suspensiooni, mille tulemusena tekkis ühel patsiendil immunoloogiline hemolüüs.
Ühel juhul teavitati, et osakonnas oli kaks sama perekonnanimega patsienti ja ekslikult väljastati ning kanti üle teisele sama nimega patsiendile sobitatud veri. Patsiendil tekkis halb enesetunne, peavalu, külmavärinad. Lisahapnikku ei vajanud. Patsient paranes täielikult. Kahel juhul teavitati vereülekandega seotud sepsise kahtlusest, mis ei leidnud kinnitust. Ühel juhul oli ülekantud doosi väljakülv negatiivne.
Ühel juhul oli patsiendil enne verekomponentide ülekannet põletikunäitajad normist kõrgemad ja patsient sai antibakteriaalset ravi. Ülekande käigus kujunes palavik ja ülekanne katkestati. Järgmise ERS doosi ülekanne kulges probleemideta. Patsiendi verest ja verekomponendist väljakülvi ei teostatud.
Ühel juhul teatati anafülaktilisest reaktsioonist, kus kanti üle ERS ja VKP. Anafülaksia sai laboratoorse kinnituse ja patsient paranes täielikult.
Verekeskused valmistasid kogutud verest järgmisi komponente: erütrotsüütide suspensioon, värskelt külmutatud plasma, trombotsüütide kontsentraat ja krüopretsipitaat.
2021. aasta 31. detsembri seisuga olid ravimite tootmise tegevusload verekomponentide valmistamiseks sihtasutusel Pärnu Haigla, sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum, sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Sihtasutusel Ida-Viru Keskhaigla.