Vereanalüüsid näitavad Eesti inimeste kõrget kolesteroolitaset

Kõrgem kolesteroolinäit oli 66% naistel, meeste analüüsidest ületas tervisliku piirnormi 57% tulemustest.

Aprill on südamekuu, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmise kaudu aidata kaasa südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamisele. Tervise Arengu Instituudi andmetel on just südame- ja veresoonkonna haigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest.

“Südame-veresoonkonna haiguste peamisteks riskiteguriteks on nõndanimetatud „normväärtusest“ väljas kolesteroolitase ning kõrgenenud vererõhk, mida soodustab paljuski ebatervislik toitumine ja vähene liikumine,” rääkis SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp. „See on põhjus, miks iga täiskasvanud inimene peaks teadma oma kolesteroolide taset.“

SYNLABi laboriarst soovitab kolesteroolide mõõtmisele lisaks ka innovatiivseid laborianalüüse lipoproteiin a ja apolipoproteiin b. „Nende analüüside kõrgenenud väärtusi esineb ligikaudu 25 % inimestest. Lipoproteiin a võib tõsta südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski ligikaudu 1,5 korda,“ selgitab dr Raave-Sepp analüüside olulist.

Üle 40-aastased mehed ja üle 50-aastased naised peaksid arsti sõnul laskma põhjalikuma analüüsi teha kord aastas. „Vereanalüüsi tulemuste põhjal saab tekkivaid terviseprobleeme juba varakult ennetada,“ selgitas laboriarst. Ta lisas, et eriti oluline on kolesteroolitaset regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel, kaasnevate haigustega inimestel.

Verest mõõdetakse kolme erinevat kolesterooli. Kolesterooli kõrval on veel väga olulised LDL- ehk „halva“ kolesterooli ja HDL- ehk „hea“ kolesterooli tase. LDL-kolesterooli kõrge kontsentratsioon veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ning suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski.

Kõige olulisemaks riski määrajaks peab südamearst Margus Viigimaa LDL-kolesterooli. „Seega, igaüks peaks teadma oma LDL-kolesterooli taset ja oma eesmärkväärtust. See eesmärk võib erineda inimestel väga palju, sõltub olemasolevatest haigustest ja riskiteguritest,” soovitas Dr Viigimaa.

Kõrge LDL-kolesterooli tase ei anna endast märku ühegi sümptomiga. Südamearsti sõnul on tegemist „vaikse tapjaga“, mis sekkumata ja märkamata juhul võib põhjustada tüsistusena müokardiinfarkti või ajuinsulti. „Ei ole vaja oodata, kuni sul hakkab halb. Mõõda oma LDL-kolesterooli ehk “halba” kolesterooli, tea oma kolesteroolitaset ja kui oled kolesteroolitaset langetaval ravil, siis küsi enda LDL-kolesterooli eesmärkväärtust ravi määranud arstilt,” soovitas Dr Viigimaa.

Kolesteroolitaset aitab kontrolli all hoida tervislik toitumine, regulaarne kehaline koormus ning vajadusel ka üleliigse kehakaalu langetamine. Samuti on väga oluline piisav puhkeaeg ning tarvidusel ka stressi maandamine.