Värsked meditsiinialased teadustööd Tartu Ülikoolist

Meditsiiniteaduste valdkond

Triin Kaldur kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritöö „Effect of acute heat exposure and heat acclimation on arterial stiffness, oxidative stress and inflammation in healthy young men“ („Akuutse kuumastressi ja kuumas keskkonnas aklimatiseerumise mõju arterite jäikusele, oksüdatiivsele stressile ning põletikule tervetel noortel meestel“).

Tugev kehaline koormus kõrge temperatuuriga keskkonnas koormab inimese füsioloogilisi süsteeme, vähendab vastupidavuslikku töövõimet ning suurendab kuumarabanduse riski. Aklimatiseerumine võimaldab kehal uute tingimustega paremini kohaneda ja riske maandada. Doktoritöös leiti näiteks, et 10-päevane aklimatiseerumine kõrge temperatuuriga keskkonnas vähendab arterite jäikust ning kutsub esile soodsaid muutusi oksüdatiivse stressi ja põletikumarkerite tasemes.

Juhendajad kaasprof Eve Unt ja prof Jaak Kals, oponent kaasprof Renata Žumbakytė-Šermukšnienė (Leedu Terviseteaduste Ülikool).

Marite Punapart kaitses neuroteaduste alal doktoritöö „Effects of valproate and liraglutide in rodent models of Wolfram syndrome: emphasis on transcriptomic changes in the renin-angiotensin-aldosterone system“ („Valproaadi ja liraglutiidi mõju Wolframi sündroomi loommudelites: fookuses transkriptsioonilised muutused reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemis“).

Wolframi sündroom on harvikhaigus, mida iseloomustavad insuliinsõltuv diabeet, süvenev nägemisnärvi kahjustus, magediabeet ja kuulmislangus. Praegu ravi puudub, kuid haigusnähte võivad potentsiaalselt leevendada näiteks epilepsiavastane valproaat ja diabeedivastane ravim liraglutiid, mille täpsemat mõju uuriti doktoritöös hiire mudelis. Kumbki uuritud ravim ei suutnud küll reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemis komponentide ekspressiooni normaliseerida, kuid neil võib olla väike positiivne mõju mõnele Wolframi sündroomiga seotud ühendile organismis.

Juhendajad prof Mario Plaas, vanemteadur Anton Terasmaa (KBFI) ja prof Eero Vasar, oponent kaasprof Sovan Sarkar (Birminghami Ülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Kertu Liis Krigul kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „The gut microbiome at the interface of human health and disease“ („Soolestiku mikrobioomi kasulikkus inimtervise mõistmisel“).

Paljud ravimid mõjutavad pikas plaanis meie mikrobioomi kooslust ja seeläbi tervist. Näiteks korduv antibiootikumide ja antidepressantide kasutamine 10 aasta jooksul on märkimisväärselt seotud muutustega mikrobioomis ja võib viia soolestiku limaskesta toimimise häirumiseni. Doktoritöös leiti, et mikrobioomi uuringuteks sobivad sõeluuringutes kasutatavad peitvere testi proovid ning et uute mikrobioomi mõjutavate tunnuste avastamiseks on väärtuslikud ka biopangal põhinevad mikrobioomi kohordid.

Juhendajad prof Elin Org ja kaasprof Tõnis Org, oponent Nassos Typas (Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium).