Vanemate vaktsiinipelgus võib tagasi tuua ohtlikud lastehaigused
Sügisilmade saabumise ja kooliaasta algusega ei jää enam kaugele ka nakkushaiguste hooaeg. Sedapuhku võib anda raskemate nakkushaiguste levikule hoogu viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud vaktsiinidega hõlmatus.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona nentis, et laste vaktsineerimine on Eestis langustrendis, kirjutab ERR.
"Perearstina näen ma küll kahjuks seda dünaamikat, et kui võib-olla siin kümmekond aastat tagasi oli see haruldus, kui lapsevanem lapse vaktsineerimisest keeldus, siis nüüd on see muutunud palju tavalisemaks," lausus Oona ERR-ile. Enamik lapsevanemaid peremeditsiini kaasprofessori sõnul vaktsineerimisest õnneks siiski ei keeldu.
Siiski on terviseameti andmetel üheaastaste laste hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, HIB ja B-viirushepatiidi vaktsiiniga 86 protsenti. Seitsmeaastastest on nende haiguste vastu teist korda vaktsineeritud vaid kaks kolmandikku.
Kaheaastaste vaktsineeritus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastu on aga 78 protsenti. Kuuri lõpetamiseks on aga teise süsti saanud taas vaid umbes kaks kolmandikku 14-aastastest. Sealjuures peab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul olema näiteks leetrite tõkestamiseks vaktsiiniga hõlmatud vähemalt 95 protsenti inimestest.
Novaatoris ilmunud artiklit saab täismahus lugeda siit.