Valmivat ravimipoliitika dokumenti tabas kriitikalaviin Lisatud sotsiaalministeeriumi kommentaar!

Ravimivaldkonnaga seotud organisatsioonid pöördusid septembri algul taas sotsiaalministeeriumi poole, kuna leiavad, et koostamisel olev ravimipoliitika dokument on praegu ebaküps ning ei ole kindlasti heakskiitmiseks valmis.

Ravimihulgimüüjate liidu (ERHL) tegevjuht Teet Torgo ütles, et seekordne üleskutse koostöö jätkumiseks ravimipoliitika dokumendiga kinnitab samasisulist pöördumist juba juunikuust.

„Lisaks ühispöördumisele esitasime ERHLi nimel nii kevadel kui ka praegu oma põhjalikumad kommentaarid otse ministeeriumile,“ lisas ta. „Valdkonna parima arengu tagamiseks loodame siiralt, et riik meie mõtetega ka liitub.“

Puuduvad eesmärgid ja tegevuskava

Ravimitootjate liidu juhatuse liige Riho Tapfer ütles, et nüüd saadetud kiri oli järelepärimine suvisele ühispöördumisele, sest viimasele pole tagasisidet saadud. Ta selgitas, et ravimipoliitika eesmärgiks on järgmiseks kümneks aastaks ravimivaldkonna eesmärkide seadmine ning seal peaksid lisaks kajastuma tegevuskava ja ajaraamistik, mille jooksul üks või teine kokkulepitud eesmärk realiseerub.

„Aasta tagasi kaasas ministeerium huvigruppe aruteludele ja sellega võis rahule jääda, oli isegi lootus, et nii võibolla jõuamegi varsti kokku leppida valdkonna arengukava või poliitika,“ meenutas Tapfer. „Siis aga jõudis meieni dokumendi kavand, milles puudusid eesmärgid, tegevuskava ja ka see kuidas elluviimist mõõta ja hinnata. Dokument oli väga mahukas ja paljusõnaline.“

Tapferi sõnul oli põhiosas eesmärgistamata, kuidas võiksime jõuda ravimite kättesaadavuse osas vähemalt Euroopa keskmiste riikide hulka, sarnaselt näiteks vähistrateegiaga, kus eesmärgid on selgelt sõnastatud.

„Lisaks tekitas meelehärmi endise asekantsleri väljaöeldu, et dokumenti tutvustatakse septembris valitsusele – arusaamatu, kuidas saab valitsusele esitada ühe olulise tervishoiu valdkonna arengukava, kui selles pole isegi tegevuskava osapooltega läbi räägitud,“ ütles Tapfer. „See oli ka põhjus, miks peaaegu kõik ravimivaldkonna huvigrupid muretsema hakkasid.“

Tapferi sõnul võiks ravimipoliitika aruteludega edasi minna, aga ainult sellisel juhul, kui enamus on veendunud, et kirjapandud ja kokkulepitud eesmärgid ning tegevused muudavad Eesti elu paremaks.

Eesti proviisorapteekide liidu (EPAL) juhatuse liige Ly Rootslane kinnitas, et nemadki ühinesid ravimipoliitika väljatöötamist kritiseeriva avaldusega, sest juuli lõpus saadud kavand ei ole läbi töötatud dokument, mis kirjeldaks ravimivaldkonna tulevikku terviklikult ja pikas vaates.

„Apteekide jaoks on tegemist väga olulise dokumendiga, mille koostamine on kestnud juba aastaid,“ ütles ta. „Seda enam ei peaks praegu rapsima, vaid tuleks võtta aega, et panna paika suunad, kuhu järgmise 5-10 aastaga soovitakse liikuda. Praegune kavand seda ei tee.“

Dokument on poolik ega vaata tulevikku

Patsientide liidu juhatuse liikme Kadri Tammepuu sõnul sobib dokumendi praegune versioon hästi bürokraatidele – vahtu on dokumendis palju, mille taha annab õigustuste leidmiseks hiljem imehästi pugeda. Selgete sihtide sõnastamiseta ja läbi kaalutud tegevusplaanideta pole paberist aga valdkonna juhtimisel kasu, see jääb lihtsalt sahtlisse tolmuma.

„Tänane olukord Covid-kriisis on Eestis selgelt näidanud, mis juhtub, kui riik tegutseb tervishoius vaid kõlavate pealkirjade najal ilma sisuliste plaanide ja vastutuseta,“ lausus Tammepuu. „Kahjuks soovib sotsiaalministeerium ravimipoliitika dokumendi koostamisega nimetatud praktikat jätkata.“

Dokumendi projektis on tema sõnul nimetatud küll mitmeid häid algatusi, näiteks tagada suuremal määral Euroopa Liidu tsentraalse müügiloaga ravimite jõudmine inimesteni või „ravimite kaugmüügi teenus peab olema paindlik ja toetama geograafilise kättesaadavuse eesmärki“, aga puudu on mõõdikud ja tegevuste plaan, kuidas nimetatud eesmärk saavutada. Samuti, kui palju kulub algatuse elluviimiseks raha ja muid vahendeid-tööjõudu, kes kulud katab ning millised on uuendustega kaasnevad laiemad mõjud.

„Dokument hakkab puudutama eelolevat kümmet aastat, siiski on jäänud arvesse võtmata praeguse Covid-pandeemia mõjud ja „tuleviku patsiendi“ ootused,“ lisas Tammepuu. Ta on praeguse dokumendi suhtes väga kriitiline: eeldatavasti kasvab keskmise eluea pikkusega seoses ka ravimite vajadus, sh väga kallite ravimite vajadus, kuid plaanis puuduvad konkreetsed tegevused, kes ja mida selleks teeb, et patsiendid ka päriselt paremini ligi pääseksid neile ravimitele, mis toimivad tõhusalt ja aitavad ühiskondlikus elus kauem aktiivselt osaleda, aga on riigi jaoks justkui liiga kallid. Tuleviku vaates peaks kirjeldama uusi, lisaväärtust loovaid teenuseid tervise ja ravimikasutuse juhtimiseks, selleks, kuidas ravimite kohta infot saada või neid osta. Aastaid toiminud erateenuste kopeerimine Tammepuu väitel riigi poolt arenduse eesmärki ei täida.

„Esitletud ravimipoliitika dokument on poolik. Kavandis on küll lehekülgede kaupa kirjeldusi, milline on praegune olukord, homme on see info paraku aegunud. Välja on pakutud ka suur hulk seinast-seina erineva kaaluga ideid, mille juures toodud tegevusi kirjeldatakse stiilis „tuleb arutada“, „tuleb kaaluda“, „tuleb leida paindlikke lahendusi“, aga maksumaksjana tahaks küsida, kuhu need tegevused viivad ja kas neid kõiki on vaja rakendada-rahastada?“ rääkis Tammepuu. „Seepärast olemegi patsientide liidus otsustanud, et laseme endid uuesti aruteludesse kaasata siis, kui terviklik kavand ükskord valmis saab.“

Visioonidokumenti ei arvestatud

„Ravimipoliitika dokumendi kinnitamine on apteegivaldkonna arengu seisukohalt väga oluline ja oodatud algatus. Selleks, et see avaldaks valdkonnaüleselt maksimaalset mõju ja tooks rahva tervise seisukohalt võimalikult suurt kasu, peaks selle koostamisel olema arvestatud kõigi osapoolte poolt antud sisendiga,“ kommenteeris farmaatsia seltsi president Triinu Entsik-Grünberg.

Ta märkis, et farmaatsiavaldkonna erialaorganisatsioonid koondasid oma ühtsed mõtted valdkonna arenguvajaduste kohta Apteegisektori Visioonidokumenti aastani 2030. Seda selleks, et tagada apteegivaldkonna jätkusuutlikkus, selged sihid selle arendamisel ning tagada seeläbi Eesti inimestele maailmatasemel apteegiteenus. See dokument edastati kevadel ravimipoliitika koostajatele, et seda saaks kasutada apteegivaldkonna konsensusliku sisendina riikliku poliitika väljatöötamisel.

„Kuigi ravimipoliitika dokumendi viimane versioon on eelmisest täiuslikum, ei kajastu seal visioonidokumendi kujul apteegisektori poolt tõstatatud murekohad ja arenguprioriteedid,“ tõi Entsik-Grünberg välja. „Apteegi valdkonda puudutavad teemad ei ole struktureeritud ja probleemid, kitsaskohad ega ka võimalikud lahendused piisavalt selgelt lahti kirjutatud.“

Arengukavas on tema sõnul juba aastaid lahendamist ootavate teemade käsitlemine lükatud tarbetult kaugele tulevikku. Näiteks ekstemporaalselt ja seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite valmistamise tasu ja nõuete ajakohastamine 2023 aastaks.

„Ehk siis meie sõnum on, et ravimipoliitika valmimist ei maksa liialt tagant sundida. Pigem sooviksime, et selle tänuväärse dokumendi koostajad võtaksid veidi rohkem aega, et kohtuda ja erinevate osapooltega aru pidada ning seeläbi saada kaante vahele kõiki kõnetav ning teeniv ravimipoliitika,“ ütles Entsik-Grünberg.

Kommenteerib sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato:

Sotsiaalministeerium saatis 30. juulil ravimivaldkonna osapooltele tagasiside saamiseks täiendatud ravimipoliitika kavandi. Oleme juba septembri alguseks saanud väga paljude ravimivaldkonna osapoolte sisulise tagasiside koos konkreetsete parandus- ja täiendusettepanekutega.

Kuigi tagasiside tähtaeg oli 3. september, on mõned organisatsioonid palunud vastamiseks lisaaega ning neilt, kes veel ei ole jõudnud meile vastata, ootame samuti jätkuvalt tagasisidet ja ettepanekuid. Sotsiaalministeerium vaatab septembrikuus saabunud tagasiside läbi ning saab seejärel planeerida ka edasised sammud. Arvestades koroonakriisi mõjusid ja ravimivaldkonna osapoolte olulist panust selle lahendamisel, mõistame ajanappust ja vajadust täiendavateks aruteludeks ning oleme selle koostöö jätkamiseks valmis. Planeerime lähiajal ka täiendavate temaatiliste videotöögruppide kohtumise ajad, et sisulist arutelu ravimipoliitika kujundamiseks jätkata ning võimalikult palju erinevate osapoolte sisendit arvestada.

3. septembril saadetud pöördumises palutakse sotsiaalministeeriumil peatada dokumendiprojekti formaalne menetlus. Pöördumisele kirjutasid alla patsientide liidu, ravimitootjate liidu, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli meditsiinitehnilise hariduse keskuse, proviisorapteekide liidu, farmaatsia seltsi ja ravimihulgimüüjate liidu esindajad.

Riiklikust ravimipoliitikast tuleb juttu ka 24. septembril apteekrite konverentsil. Rohkem infot siit: www.med24.ee/koolituskalender/apteekrite-konverents-2021