VALMISOLEK RIIGIKAITSEKRIISIKS | Terviseamet: tervishoid on valmis paremini kui kunagi varem

„Meil on suuremad varud, rohkem varustust ja vajalikud oskused. Hea kogemuse on andnud ka koroonapandeemiast tingitud tervishoiu hädaolukord ja Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse. Tervishoiuvaldkond, sh terviseamet ja teised sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvad asutused on viimase kolme aasta vältel ajakohastanud kriisijuhtimise plaane ja taristute valmisolekut,“ rääkis Sirp.

Oktoobris käivitab terviseamet ka ulatusliku trauma ja kriisi käsitluse koolitusvōimaluse, mille raames saavad kõik tervishoiutöötajad oma teadmisi värskendada. Koolituskulud kompenseeritakse täies mahus.

„Üldjuhul toob uus kriis äratundmise, et senised tegevusplaanid ei ole ajakohased. Samas on selge, et kriise lahendavad inimesed, mitte plaanid. Terviseamet jätkab aktiivselt lähipiirkonna sündmuste seiret, mis annab vajaliku sisendi võimalike tervishoiuvaldkonna kriiside lahendamiseks,“ märkis Sirp, kelle kinnitusel on loodud kõik eeldused, et Eesti riik tervikuna, sh tervishoiuvaldkond ja tervishoiutöötajad, oleksid valmis uuele tõsisele kriisile vastu minema. „Eestis on väga kõrge taseme ja kogemusega tervishoiutöötajad.“

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht ja Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et ei saa kunagi öelda, et kriisiks ollakse väga hästi valmis. “Aga me oleme oluliselt paremini valmis, kui olime aastaid tagasi, ja tegeleme sellega, et võimekust suurendada. Oleme ju nagu priitahtlikud pritsumehed – teeme põhitööd ja kui on vaja seda ümber korraldada, siis peame seda tegema. Niimoodi peabki süsteem töötama. Me ei saa ehitada kahte süsteemi, kus ühed inimesed teevad plaanilist tööd ja teised ootavad, kuna erakorralised olukorrad võiksid kätte jõuda. Peame tegema nii seda kui ka teist. Täna oleme olukorras, kus koroonaperioodist jäänud ravivõlg on jäänud paljudele inimestele tasumata. Peame ka sellega tegelema,” nentis Sule.

Kriisiks valmistumisel tegeletakse praegu nii varude kindlustamise, juhtimissüsteemi loomise kui muu vajalikuga. “Oleme kokku leppinud, et tahaksime jätta alles Põhja ja Lõuna meditsiinistaapide baasil oleva tervishoiu juhtimissüsteemi, millega saab päris hästi toimetada. Kõige olulisem on aga praegu see, et meil on hea suhete võrgustik ja inimestevaheline koostöö. Kaitse- ja siseministeeriumiga on viimase aja kriisides koostöö paranenud. Kui me saame nüüd uue ülesanne, saame sellega kindlasti veel paremini hakkama,” märkis Sule.

Kogu tervishoiusüsteemis, sh haiglates, viiakse läbi ka koolitusi ja õppuseid. Näiteks Pärnu haiglas oli eelmisel nädalal punase trauma õppus, mis oli treening just sarnasteks olukordadeks. “Selle pealt sünnivad dokumendid, kokkulepped ja plaanid. Plaani olemasolu ei ole aga eesmärk iseenesest. Oluline on plaanide koostamise protsess – oskused ja kogemused, mis on selle koostamisel või kriisi lahendamisel saadud.”