VALMISOLEK RIIGIKAITSEKRIISIKS | Dr Meren: Eestis luuakse kahepoolse kasutusega haiglaid

Meren, kes on ka NATO rahvusvahelise meditsiiniohvitseride organisatsiooni Eesti delegaat, rääkis, et Eesti teeb samme dual use ehk kahepoolse kasutusega haiglate loomise suunas. „Kui on tsiviilaeg, on tsiviilhaigla. Nii nagu läheb kriisiks, peavad haiglad olema korraldatud ja treenitud nii, et haiglast saab kohe sõjaväehaigla.”

Kui Meren rääkis sellest paar nädalat tagasi Tallinnas olnud NATO sõjalise komitee esindajatele, olid nad meie valmisolekust üllatunud. “See tähendab, et mida kaugemale Vene piirist, seda vähem on riikides valmidust nii aktiivselt ja dramaatiliselt tegutseda. Aga meie piiririigina peame seda oskama.”

Üks NATO kõrge esindaja soovitas praegu Eestis pöörata suurt tähelepanu meditsiinipersonali koolitamisele. Teine ametnik rääkis, et Eesti haiglajuhid küsivad pidevalt, missuguseks kriisistsenaariumiks peaks valmis olema. “Kriisistsenaariumid on teadaolevalt ümbrikusse pandud ja riigisaladusega kaetud, aga NATO kõrge ametnik oli ka nõus, et loomulikult, Eesti piiririigina võiks arvestada, et on kõige keerulisem stsenaarium – suured haiglad on puruks lastud ja tuleb hakkama saada väikeste haiglatega.”

Seega peaksid haiglate juhid mõtlema, mis saab siis, kui nende haigla pommitatakse pihuks ja põrmuks. Kui palju jääb alles personali, kes oskab ilma haiglata anda mingit abi ja tegutseda?

“Kas väiksemad Eesti haiglad on arvestanud, mis juhtub, kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum on kanderakettidega paarikümne minutiga sodiks lastakse? Neil on tavaliselt arvamine, et küll Tallinn ja Tartu aitavad. Kui rääkida mõne väiksema haigla reaarstiga, siis võib sageli kuulda, et noh, meie jääme nagunii kõrvale, eks suured võtavad suure koormuse. Inimesed, eriti meditsiinipersonal ja haiglajuhid, peaksid aga loomulikult mõtlema, mis saab siis, kui keskused on mängust väljas.”

Meren nentis, et nii mõnigi väikehaigla on juba kriisiolukorraks valmistunud ja märkis: “See võiks olla väga avalik, kuidas erinevad haiglad harjutavad seda kõige halvemat stsenaariumit. See on ühtlasi ka heidutus Vene Föderatsioonile, kes kuuleb, et ah, nad tegelevad nii tõsiselt meditsiinilise abi andmisega kriisiolukorras. Veel kord – see heidutab ja paneb neid mõtlema, kas ikka tasub meie õuele mörrama tulla.”

NATO sõjameditsiini võrgustikus osalev kirurg rõhutas, et vaadata tuleb suurt pilti ja mitte takerduda väikestesse detailidesse. “Ka suure pildi detailid on tsiviilpoole haiglainimestele sageli üllatavad. Õnneks haiglajuhid on sellest teadlikud ja tegelikult arvan, et ka kõigil Eesti haiglatel on valmis kirjutatud kriisisituatsiooni plaan, ümbrikusse pandud ja ka natuke läbi harjutatud,” rääkis Meren ja lisas, et kriisiks valmistudes ei tohi olla edev, upsakas ja rumal. “Kui need enesekriitilised noodid on olemas, siis talupojatarkus annab väga palju võimalusi ka meditsiinis improviseerida juhul, kui esmatasandi või haiglatasandi võimalused on rivist välja viidud.”

Mida tähendab sõjaväehaiglana tegutsemine?

Mereni sõnul peavad haiglatöötajad teadma, et kriisi korral tuleb paljud tsiviilhaiged ruttu välja kirjutada ja organiseerida nende kojujõudmine. Tähtis on kiiresti tekitada vabu voodikohti ja olla valmis suure hulga haigete vastuvõtmiseks.

Eesti elanikke peaks aga juba praegu teavitama, et sõja- või kriisiolukorras teenindatakse esmajärjekorras NATO sõdureid-vigastatuid, seejärel Eesti sõdureid-vigastatuid ja võimalik, et alles kolmandas järjekorras tsiviilhaigeid. “Loomulikult on alati küsimus, et kui vastuvõtuosakond on täis sõjavigastatuid ja tuleb tsiviilpoolelt naine, kes hakkab kohe sünnitama, keda siis esimeseks võtta. Aga see ongi keeruline küsimus,” nentis Meren ja lisas: “Ei ole lihtne muidugi seletada patsientidele, et kriisisituatsioonis peavad nad olema väga kannatlikud kui ka tavameedikutele, et saate aru, kriisi-sõjasituatsioonis peate tegema natuke teistmoodi tööd… Näiteks triaažitööd, et sorteerida haigeid paremale või vasakule, ja kuidas edasi…”

Samuti peaksid haiglajuhid arvestama, et kui Soomet rünnatakse, muutub Eesti automaatselt Soomele tagalaks ehk Eesti haiglad muutuvad Soomele tagalahaiglateks.

“Sellises kriisisituatsioonis pakub Eesti kindlasti oma meditsiiniteenust ja abi, sest evakuatsiooniteed hakkavad tulema ründepunktist ikka kaugemale ja kaugemale, kus on ohutum. Sel hetkel, kui Soomet võidakse rünnata, võib arvata, et Eesti on rünnaku alt väljas. Eesti peab seega mõtlema, kuidas teenindada ka Soomest tulevaid haigeid, kes räägivad üldjuhul soome keelt, ja kuhu nad Eestis pärast haiglaravi ajutiselt siirata, kuni Soome saab jälle stabiilseks,” rääkis dr Tiit Meren.