Valmis COVID-19 vaktsineerimise plaan

"Me kõik ootame COVID-19 vaktsiine, et saaksime vaktsineerimise abil viiruse levikule piiri panna ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöörduda. Riigiasutused ning tervise- ja sotsiaalsüsteem – haiglad, hooldekodud ja perearstikeskused teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Esmajärjekorras soovime võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hooldekodude elanikele, kuid loodame, et juba eeloleva kevade jooksul saab vaktsineerimine tasuta kättesaadavaks kõigile Eesti inimestele."

Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk alustada riskirühmade vaktsineerimist 2021. aasta jaanuaris ning jõuda 2021. aasta teises kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu. Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning 2021. aastal kõigile tasuta.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona rõhutas, et kõik kasutusele võetavad COVID-19 vaktsiinid on läbinud vajalikud uuringud kümnetel tuhandetel inimestel.

"COVID-19 vaktsiinid jõuavad Euroopa Liidu turule ja Eestisse järk-järgult, kuid kindlasti soovitan kõigil inimestel, kelle jaoks see võimalus avaneb ennast vaktsineerida. Vaktsineerimine võimaldab kaitsta COVID-19 haiguse eest nii ennast kui teisi," ütles Oona. "Vanuse ja tervise tõttu riskirühmadesse kuuluvate patsientide vaktsineerimine hakkab toimuma perearstikeskustes, kuna perearstidel ja pereõdedel on selleks vajalik ettevalmistus ning kogemused."

COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt (näiteks tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad); ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid; vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist ning kaitsta elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest.

Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani leiab siit.

Keda vaktsineeritakse esmajärjekorras?

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele. Nendeks on:

• tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest;
• hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest;
• kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed – ca 260 000 inimest. Sinna kuuluvad diabeet, rasvumus, krooniline bronhiit, emfüseem, raskekujuline astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase viie aasta jooksul; bioloogilist ravi saavad astmahaiged), astmaatiline seisund, bronhektaasiatõbi, tsüstiline fibroos, onkoloogilised patsiendid, kardioloogiliste haigustega, neerupuudulikkus, kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused, organtransplanteeritud patsiendid, värskelt luuüdi transplanteeritud patsiendid, primaarse immuunpuudulikkusega patsiendid, hematoloogilised, reumatoloogilised, gastroenteroloogilised, neuroloogilised patsiendid, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi.

Juhul, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole välja toodud haiguseid või seisundeid, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (näiteks mõne harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid.

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist ühiskonna toimimiseks kõige kriitilisemate valdkondade esindajatele. Nendeks on: kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad (loend on täpsustamisel) ja elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses, ca 35 000 inimest).