Vallo Tillmann: Eesti laste tervis on suhteliselt hea

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli lastekliinik tähistas 1. aprillil oma 100. sünnipäeva. Juubeli puhul saadetud pressiteates oli kirjas "Lastekliiniku eesmärk on kogu sajandi vältel püsinud sarnane – tagada Eesti lastele hea tervis." Milline üldse on praegu Eesti laste tervis? Mis teeb teile arstina selles osas kõige rohkem muret ja rõõmu?

Ma arvan, et nii nagu Eesti riigilgi, on Eesti laste tervisel läinud suhteliselt hästi. Saja aastaga on Eesti laste mitmed väga olulised tervisenäitajad paranenud. Suremus erinevatesse haigustesse on sadu kordi langenud. Samas teevad muret sellised probleemid nagu suur ülekaaluliste laste osakaal ja mitmete autoimmuunse geneesiga haiguste esinemissageduse tõus, nagu esimest tüüpi diabeet, ja samuti allergiate esinemissageduse tõus.

Miks on neid rohkem?

Tõenäoliselt on põhjuseks meie suhteliselt steriilne elukeskkond, kus immuunsüsteemil on mikroobide ja viiruste vastu vähe tööd. Samuti on muutunud meie mikroobide kooslus nii organismis kui ka keskkonnas.

Millised olid laste terviseprobleemid sada aastat tagasi?

Kümne esimese aasta analüüs näitas, et kõige sagedasemaks põhjuseks oli laste tuberkuloos ja järgnesid mitmed teised nakkushaigused. Tänapäeval esineb seda (tuberkuloosi – toim.) vaid üksikjuhtudel.

Kui räägime viimasest 30 aastast, siis võibolla on iseloomulik see, et nende laste arv, keda me peame hospitaliseerima, on oluliselt langenud. Suurem töö tehakse ära ambulatoorselt. Esimesel kümnel aastal oli keskmine haiglas ravil viibimine 24 päeva, möödunud aastal oli meie näitaja 3,4 päeva. See peegeldub ka meie haiglavoodite arvus. Kui 1982. aastal oli lastekliinikus kokku 300 voodit, siis praegu 66. Ambulatoorseid visiite tehti möödunud aastal kokku aga ligi 36 000.

Mille üle võib lastekliinik uhke olla?

Imikute suremuse näitaja oli Eestis 2020. aastal 1,6 promilli, millega oleme maailmas teisel kohal peale Islandit. 90 aastaga on see näitaja Eestis langenud 70 korda (1930-1933. aastatel oli see 110 promilli). On hea meel, et ka lastekliinik läbi oma 100-aastase tegutsemise on sellesse panuse andnud.

Lastekliinikus töötab palju doktorikraadiga arste. Kui palju teie arstid teadusega tegelevad?

Oleme püüdnud leida võimalusi teadustööks, kuid igapäevase ravitöö kõrvalt on see keeruline. Mul on hea meel, et lastekliiniku arstid on igal aastal avaldanud keskmiselt 30 teadusartiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades. Oleme sellega Tartu Ülikooli Kliinikumis juhtivate kliinikute seas.

Kas saab mõne põnevama teadusuuringu välja tuua, mis on äsja tehtud või pooleli?

2016. aastal avaldasime artikli ajakirjas Cell koostöös Soome ja USA teadlastega, kus näitasime, kuidas sooles esinevad erinevad mikroobid võivad mõjutada esimest tüüpi diabeedi teket. See oli hea näide rahvusvaheliselt koostööst, kus lastekliiniku väike meeskond andis oma kindla panuse.

Kuidas on koroonaolukord kahe aasta jooksul rahvusvahelist koostööd mõjutanud?

Koroonapandeemia on oluliselt tõstnud meie teadusuuringute arvu just koroonavaldkonnas. Dr Piia Jõgi eestvedamisel on läbi viidud kolm erinevat SAR-CoV-2 antikeha levimusuuringut Eestis. On tõesti heameel tõdeda, et oleme sellesse kriisi andnud ka oma kindla panuse, mis puudutab teadusuuringuid.

Õdede roll on Eesti meditsiinis kiiresti muutunud. Milline on olukord lastekliinikus?

Õed on meil tõesti väga tublid ja moodustavad haige lapse ravitöös meeskonna. Õdede tööspetsiifika on muutunud. Eeskätt nende poolt tehtud vastuvõttude arv, olles viimastel aastatel päris oluliselt tõusnud. Usun, et see trend jätkub edaspidigi.

Kas näete selles osas veel mingisuguseid võimalusi, mingeid valdkondi, kus saaks just spetsialiseerunud eriõdesid rakendada?

Just. Olemegi püüdnud erinevatele aladele anda õdedele spetsiifilise väljaõppe. Meil on oma õed imetamis- ja toitumisnõustajana, õed diabeediravis, epilepsiaravis ning õed, kes tegelevad peavalu ja reuma probleemidega. Kavatseme erialasid veelgi laiendada, näiteks oleks vaja uneõde ja vaimse tervise õde.

Kas on midagi, millest tunnete lastekliinikus puudust?

Viimastel aastatel oleme puudust tundnud eeskätt vaimse tervise õest. Vaimse tervise probleemidega laste hulk on viimastel aastatel oluliselt tõusnud ja kuigi laste psühhiaatriline abi tagamine on kliinikumis eeskätt psühhiaatriakliiniku ülesanne, püüame ka lastekliinikus neid lapsi omal jõul aidata.

Kas teie tööd on kuidagi mõjutanud ka Ukraina põgenike saabumine?

Peale Ukraina sõjapõgenike saabumist hakkasid lastekliiniku arstid ja õed oma igapäevase töö kõrvalt tegema Ukraina laste tervisekontrolle. Tänaseks on juba üle 100 lapse tervisekontrolli läbinud. Loomulikult, kui nende seas on lapsed, kes vajavad erakorralist hospitaliseerimist, oleme ka neile abi andnud. Selliseid lapsi on olnud kümne ringis.

Mis mured on tervisekontrollis välja tulnud?

Peamiselt on olnud ägedad viirusinfektsioonid, aga mõne lapse puhul on avastatud ka kroonilisi terviserikkeid, mis vajavad edaspidi täiendavaid uuringuid.

Lastehaigla saab endale uue hoone. Mis seisus see hetkel on?

Loodame selle aasta lõpus või vähemalt järgmise aasta esimeses kvartalis sinna üle kolida. Eriti hea meel on selle üle, et vastsündinute intensiivravis hakkavad olema perepalatid. Samuti tulevad meie pinnale lastekirurgia voodid.