Välismaise arsti teisese arvamuse reklaamimine tekitab küsimusi ja kriitikat

BTA Kindlustus teatas hiljuti, et toob oma klientideni rahvusvahelised arstid. Pakutakse võimalust konsulteerida oma diagnoosi erinevate arstidega öeldes: „Kui Te pole veendunud saadud diagnoosi õigsuses, diagnoos jääb segaseks või soovite saada teada uudsematest ravivõimalustest, siis Diagnose.me ja BTA aitavad.“

Kuigi teisese arvamuse küsimine meditsiinis on aktsepteeritav ja isegi Tervisekassa poolt tasustatav, uurisime, kuidas suhtuvad Eesti arstid sellisesse kindlustustootesse, mille eesmärk ongi vahendada teisest arvamust ja justkui kutsub läbi reklaami üles seda tegema.

„Minu meelest on selline tegevus lubamatu – kuskile nad midagi ei dokumenteeri,“ ütleb Eesti Perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak. „Mis asi see on, mida nad osutavad, sest tervishoiuteenus see pole? Järelikult nad ei vastuta ka mitte millegi eest, lüpsavad lihtsalt inimestelt raha välja ja annavad inimesele, mida ta tahab: kedagi, kes ütleks et sul on vaja, jah, seda ja seda ravi ja uuringut, teadmata ja omamata kogu haiguslugu. Ega me nalja pärast neid andmevaaturit ja digilugu arendanud pole!“

Sadrak avaldas lootust, et Terviseamet tõmbab sellele tegevusele kiiresti kriipsu peale.

Eesti Arstide Liidu president Neeme Tõnisson leiab, et teisese arvamuse teenusena reklaamimine külvab eeskätt segadust.

„Minu hinnangul on see kindlustusseltsi katse õngitseda uut turgu ja suurendada käivet,“ lisab ta. „Eestis on teisese arvamuse saamine juba praegu üsna lihtne, nii solidaarsest kui ka eratervishoiusüsteemist. Enamasti ei ole see kulukas. Paljud kroonilised patsiendid konsulteerivad niigi erinevate spetsialistidega.“

Küsimusele, kuidas suhtuda välismaiste arstide konsultatsioonidesse olukorras, kus meil on oma ravijuhendid või muud erisused, millega nad ei pruugi kursis olla, vastab Tõnisson, et Eesti arstid tuginevad sageli rahvusvahelistele ravijuhenditele, mis ei ole kunagi absoluutsed, vaid pigem suunised ning seega ei ole ravijuhised probleemiks.

„Olulisem küsimus on, milline on välisarstide ligipääs terviseandmetele. Raviotsused tehakse ju terviseandmete põhjal,“ ütleb Tõnisson. „Kui välisriigist tulev teisene arvamus erineb senisest, siis kes vastutab, jälgib patsiendi käekäiku või katab teistsuguse ravi kulud? Patsiendi jaoks võib see kaasa tuua suurema riski kui reaalse abi.“

„Kokkuvõttes eelistan arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide kollegiaalset ja terviklikku lähenemist ravitööle, mitte omavahelist kemplemist, mis võib viia olukorrani, kus patsiendi heaolu ja ravi tulemuslikkus jääb vastutajata,“ lausub Tõnisson.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kvaliteediteenistuse juhataja Priit Tohver kinnitab, et teisese arvamuse küsimine on patsiendi õigus ja loomulikult võib ta pöörduda ka teise riigi eriarstide poole. Ka tema toob probleemina välja terviseandmetele ligipääsu.

„Peab teadvustama, et nendel arstidel ei ole ligipääsu patsiendi terviseandmetele. Kui Eesti arst saab tutvuda patsiendi raviandmetega Tervise Infosüsteemis, siis välismaise konsultandini jõudva info kvaliteedi eest, sealhulgas nende tõlkimise kvaliteedi eest vastutab täielikult patsient,“ ütleb Tohver. „Kui patsient jätab kriitilise info edastamata või tõlge moonutab tegelikku pilti, võib see konsultandi viia valede järeldusteni.“

Tohveri sõnul on patsientidele oluline teada, et neil on jätkuvalt õigus pöörduda teise Eesti eriarsti poole, kui nad kahtlevad oma raviarstilt saadud teabes. Sellisel juhul hüvitab teenust Tervisekassa ning teisese arvamuse andjal on ligipääs kõikidele Tervise Infosüsteemi saadetud andmetele.

Tohver nendib, et meditsiin on rahvusvaheline ning Eesti ravijuhendid lähtuvad rahvusvahelisest teaduskirjandusest, sh USA ja Euroopa ravijuhenditest, kuid Eesti ravijuhendid on kohandatud meie tingimustele, võttes arvesse meie keskkonda, patsiente ja neile kättesaadavaid ravivõimalusi.

„Seega on tõesti võimalik, et välismaalt saadud ravisoovitus ei pruugi Eestis olla rakendatav,“ lisab ta. „Samas on meie kogemus, et Eesti arstid juba praegu konsulteerivad välismaiste tippkeskustega keeruliste juhtude üle. Seega, kui soov on saada arvamust välismaalt, siis võib parim lahendus ollagi teha seda oma raviarsti vahendusel, kes oskab saadud teavet tõlgendada Eesti kontekstis. Oleme ka suunanud patsiendi välismaale ravile, juhul kui mingit teenust ei ole võimalik Eestis saada.“

Mis välismaise arsti teisese arvamusega edasi saab? Kui patsient saab kindlustuse kaudu teisese arvamuse välismaiselt arstilt, peab ta selle info ise edasi toimetama.

„Kui teisese arvamuse küsimise eesmärk oli esitada Eesti haiglale kindlustusnõue, siis tuleks tal edastada saadud info Eesti haigla kindlustuspakkujale,“ ütleb Tohver. „Seejärel peaks haigla põhjendama oma tegevust välise konsultandi kommentaaride valguses. Kui patsiendi eesmärk on küsida teisest arvamust selleks, et ravi jätkata, siis tuleks välisriigi konsultandi arvamus edastada oma Eesti raviarstile aruteluks.“

Ehk mõlemal juhul jõuab info lõpuks ikkagi tagasi Eesti arstideni, kes peavad sellele reageerima.

„Kui konsultant on oma järeldusteni jõudnud puuduliku info põhjal, siis on oht, et säärased juhtumid tekitavad tulutut lisatööd meie spetsialistidele,“ lisab Tohver. „Samas, kui konsultatsioon on asjalikult läbi viidud, võib säärane rahvusvaheline diskussioon olla edasiviiv. Aeg näitab, kumb stsenaarium tihedamini välja mängib.“

KOMMENTAAR

Jana Mängel, BTA Kindlustuse isikukindlustuse tootejuht

Ravikindlustuse seaduse kohaselt on patsiendi õigus teisesele arvamusele juhul, kui ta kahtleb arsti otsuses. Teisene arvamus on hinnangu andmine diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta. Teisese arvamuse saamise õiguse kasutamine on Eestist tegelikult laialdane ja levinud praktika. Teenus, mida BTA ja diagnose.me pakuvad viib selle teisese arvamuse küsimise rahvusvahelisele tasemele. Kui Eesti siseselt kompenseerib teisese arvamuse saamise kulud Tervisekassa, siis välismaalt ekspertabi saamine on olnud siiani keerulisem. On eeldatud, et teisese arvamuse saamiseks välismaalt peab Eestis puuduma vastav eriarst. Seejärel on vaja välismaisel teenuseosutajal veel jõuda Tervisekassaga eraldi lepinguni

BTA on nüüd teisese arvamuse välismaalt saamise võimaluse integreerinud oma eraisiku õnnetusjuhtumikindlustusse ning ka tööandja ravikindlustusse. Eesmärk on väga selge – teha Eesti inimestele rahvusvahelisel tasemel eriarstiabi kättesaadavamaks.

Kahtlemata on oluline avatud ja põhjalik suhtlus oma pere- või raviarstiga, kuid paraku on reaalne elu mitmetahulisem. Sellest ka riigi poolt seadusesse kirjutatud patsiendi õigus teisest arvamust saada ning seda praktikas ka igapäevaselt kasutatakse, sest see loob lisaväärtust.

Arstid ei ole oma hoiakutes ja arvamustes kindlasti homogeensed ning suhtumist teisesesse arvamusse võib olla igasuguseid. Samas on teisese arvamuse küsimine meditsiinis täiesti standardne tegevus ning selle eesmärk on tagada tervishoiuteenuse kvaliteet. BTA koostöös diagnose.me platvormiga toob klientideni võimaluse küsida teisest arvamust maailma tipparstidelt, kes on väga kitsalt spetsialiseerunud ning saavad seeläbi aidata leida veelgi paremaid lahendusi keerulistele terviseseisunditele.