VALIMISLUBADUSED 2023 | Keskerakond lubab tervishoidu lisaraha ning ravikindlustust kõigile (1)

Med24 vaatab läbi suuremate märtsis Riigikokku kandideerivate erakondade valimisplatvormid ning toob neist välja tervishoiuga seotud lubadused.

Noppeid Keskerakonna tervishoiuprogrammist (erakonna enda sõnastuses):

Riigi prioriteediks on inimeste hea vaimne, füüsiline, emotsionaalne ning sotsiaalne tervis, mille saavutamisse tuleb panustada kõigis eluvaldkondades. Eesti tervishoid peab olema kõigile inimestele kättesaadav. Seisame solidaarse tervishoiumudeli ja inimkeskse tervishoiukorralduse eest, mis on orienteeritud patsientide ja tervishoiutöötajate vajadustele. Eestile ei sobi konkurentsile ja kasumile rajatud tervishoiusüsteem, mis keskendub vaid teenuste mahu suurendamisele. Tervishoiusüsteem peab lähtuma inimeste vajadustest ja ravikvaliteedi tõstmisest ning tuginema tervisevaldkonna osapoolte koostööle.

Eesti tervishoiusüsteem on innovaatiline ning kaasaegne. Meie arstidele, õdedele ning teistele tervishoiusektoris töötavatele inimestele tuleb tagada konkurentsivõimeline palk ning kaasaegsed töötingimused. Riiklik tellimus arstide, õdede, proviisorite ja teiste meditsiinitöötajate koolitamiseks peab suurenema, kuna meie elanike ravivajadused kasvavad tulevikus veelgi. Oluline on suunata täiendavalt raha ennetustegevusele, et vähendada hilisemaid ravikulusid tervishoius.

Keskerakond peab vajalikuks:

Tõsta inimeste tervena elatud eluaastaid ning oodatavat eluiga.

Suunata tervishoidu lisaraha, et parandada arstiabi kättesaadavust ning vähendada ravijärjekordi. Peame oluliseks kvaliteetse eratervishoiu arengut ning koostööd avaliku ja erasektori vahel tervishoiusüsteemis.

Tagada kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus.

Parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti investeerides e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning personaalmeditsiini arendamisse.

Kaitsta inimeste terviseandmeid ning tagada andmekaitsereeglite täitmine.

Tagada patsiendikindlustuse ja vaktsiinikindlustuse õiglane ja efektiivne toimimine.

Hoida arstide, õdede ja teiste meditsiinitöötajate palk konkurentsivõimelisena, et ennetada nende lahkumist teistesse riikidesse ning motiveerida juba lahkunud tervishoiutöötajaid Eestisse naasma.

Rajada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös Tallinna Haigla, et tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti ja arstiabi kättesaadavust Põhja-Eestis.

Hoida ja arendada igas maakonnas vähemalt ühte haiglavõrgu arengukava haiglat.

Muuta maakondade üldhaiglate rahastamine eelarveliseks, et tagada ühtlaselt kogu Eestis arstiabi kättesaadavus, arvestades piirkondade vajadusi.

Suurendada esmatasandi arstiabi kättesaadavust maakondades, seda ka õhtustel tundidel ja nädalavahetustel. Analüüsime praegust perearstisüsteemi, tagamaks jätkusuutlik esmatasandi tervishoid.

Jätkata tervisekeskuste rajamist ja kaasajastamist kogu Eestis.

Arendada apteegiteenuseid, sh integreerida apteegivõrk paremini esmatasandi tervishoiuga.

Tagada patsientidele ja puuetega inimestele paremad võimalused taastusravile pääsemiseks.

Tugevdada riikliku tervishoiusüsteemi juhtimist, et vastutus oleks selgelt määratletud ja tõhusalt kontrollitud. Tervishoiuvõrgustik (haiglad ja tervisekeskused) peab olema patsientide vajadusi arvestades planeeritud ja vajaduspõhiselt rahastatud.

Suurendada tulemuspõhise rahastamise osakaalu tervishoiusüsteemis koos järelevalve tõhustamisega.

Vähendada inimeste omaosalust tervishoiuteenuste (sh hambaravi) eest tasumisel.

Kahekordistada kehtivaid hambaravihüvitisi ning vähendada inimeste omaosalust. Seome hambaravihüvitise lahti haigekassa lepingutest ning isikustame selle.

Tagada koostöös haigekassaga igas maakonnas ortodonditeenus. Suurendame riiklikku tellimust uute ortodontide koolitamiseks, et vähendada ravijärjekordi ning tõsta teenuse kättesaadavust.

Alandada ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastada retseptiravimid käibemaksust.

Tagada haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast töötajale koostöös riigi ja tööandjaga.

Propageerida iga-aastaseid tervisekontrolle ning võimalust neid töökohtadel läbi viia.

Jätkata ja laiendada Tartu Ülikooli geenivaramu programmi ning pakkuda tulemuste põhjal isikustatud ravimeid ja terviseteenuseid.

Töötada välja „Vähitõrje tegevuskava 2020-2030“ rakenduskava ning alustada selle elluviimist.

Suurendada teavitustööd laste ja riskirühmade immuniseerimise, hambaravi ja tervisliku toitumise kohta.

Edendada terviseteadlikku käitumist ja tervislikke eluviise – igaüks meist peab oma tervise hoidmisse ka ise panustama.

Suurendada tööandja maksuvabastust töötaja tervise edendamiseks tehtavatelt kulutustelt. Tõstame tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära 800 euroni aastas.

Pöörata erilist tähelepanu laste ülekaalulisuse ning sõltuvushäirete, sh nutisõltuvuse vähendamisele.

Tõsta inimeste teadlikkust ja suurendada ennetustööd alkoholi tarbimise vähendamiseks.

Tõsta ennetustegevuste mahtu, sh sõeluuringutes osalemise määra koostöös perearstide ja kogu tervisesüsteemiga.

Tõsta uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni mahtu ning uute tõenduspõhiste uimastiennetuse meetodite kasutamist.

Luua regionaalseid toetusmeetmeid, mille abil aitame tervishoiutöötajaid elama ja töötama maapiirkondadesse. Rakendame selleks riigi toel ehitatavaid üürimaju.

Suurendada vastuvõttu tervishoiutöötajate erialadele Tartu Ülikoolis ja tervishoiu kõrgkoolides ning arendada järjepidevalt ja kaasajastada nende väljaõpet.

Tõhustada ennetustööd vähendamaks õnnetussurmasid ja suitsiide. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust ning esmaabi oskusi vaimse tervise hoidmiseks.

Panustada senisest enam vaimse tervise valdkonda ning parandada psühholoogi ja psühhiaatri teenuse kättesaadavust. Suurendame riikliku koolitustellimust vastavatele erialadele.

Teha tihedat koostööd vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ning parandada vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavate programmide kättesaadavust.

Vaadata üle vaimse tervisega seotud tervishoiuteenuste riiklik nimekiri ning laiendada erinevate grupiteraapia meetodite ja teenusepakkujate osa. Tagame teenuse kättesaadavuse parandamiseks riigieelarvelised vahendid.

Käivitada tervise hoidmise programm haridusasutustes. Üle Eesti tuleb tagada kõikides koolides kooliõdede, tervisedendusspetsialistide ning psühholoogide olemasolu.

Suurendada koostööd haigekassa ja ravimitootjate vahel parandamaks uute ravimite kättesaadavust Eestis. Haigekassa peab arvestama uute ravimite puhul ravimist saadud positiivset ravitulemit ning sõltuvalt saavutatud eesmärkidest jagama rahalisi riske.

Suurendada tähelepanu harvikhaigustele. Peame oluliseks uue riikliku arengukava koostamist koos tegevuskava ning selle juurde käiva rahastusega.

Suurendada haigekassa rahastust erinevatele ennetustegevustele, sh propageerida liikumist ja tervislikke eluviise kõigis vanuserühmades eesmärgiga vähendada inimeste ravikulusid.

Suurendada palliatiivravi rahastust ja kättesaadavust Eestis.

Kogu programmi leiate siit.