VALIMISLUBADUSED 2023 | Eesti 200 eesmärk on vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem (1)

Med24 vaatab läbi suuremate märtsis Riigikokku kandideerivate erakondade valimisplatvormid ning toob neist välja tervishoiuga seotud lubadused.

Noppeid Eesti 200 tervishoiuprogrammist (erakonna enda sõnastuses):

Terve ja õnnelik inimene on eduka Eesti aluseks – investeeringud inimestesse loovad väärtust ühiskonda tervikuna. Õnnelik ja terve inimene suudab toetada ka ühiskonna arengut. Ilma tervete inimesteta ei kasva majandus ega arene riik. Tänases Eestis on nii abiandjad kui ka abivajajad väsinud ja katki. Pandeemia räsis meie niigi varuakudel toimivat tervishoiusüsteemi. Meil on jätkuvalt pikad ravijärjekorrad eriarstide juurde, tervise- ja sotsiaalabi leidmine on keeruline ning abi on kodust liialt kaugel.

Eesti 200 eesmärk on ehitada Eestisse vajaduspõhine tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem, mis jõuab iga inimeseni personaalselt õigel ajal ja õiges kohas ning õigel viisil. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid tuleb koos toimima panna, sest inimene on tervik – soovime hoida inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu tasakaalu. Abi tuleb anda inimesekeskselt, mitte valdkonna- või asutuspõhiselt. Meie jaoks on oluline pöörata tähelepanu nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele, liikuvusele, tervena elatud aastatele ja Eesti inimeste õnnetundele.

Väärtustame tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, kes toetavad meie riigi peamist väärtust – meie inimesi. Selleks et kaua õppinud spetsialistid saaksid teha oma tööd, tuleb meil selgelt määratleda erinevate rollide ja süsteemide pädevused, õigused ja vastutus. Kiirendatud korras tuleb investeerida kõigesse, mis vähendab dubleerimist ja annab võimaluse spetsialistidel keskenduda oma põhitööle.

Tervishoiupoliitikas viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

Toetame tervisekeskuste meeskondade suurendamist, et inimesel on võimalik saada erisuguste probleemide puhul abi. Toome esmatasandile lisaks füsioterapeudid, tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, vaimse tervise õed, koduõed, psühholoogid jt spetsialistid.

Toetame igas tervisekeskuses terviseõe ametikoha loomist, kes koordineerib ennetustegevusi. Loome seadusandliku raami ennetus- ja edendustööks inimestega, kes ei ole haiged, et nad terveks jääksid. Järjekordade tekitamise asemel tuleb teha õiged tegevused õiges kohas ja luua ladus teekond lahendusteni.

Loome igasse maakonda tööajavälise esmatasandi valveteenuse, kust saadakse kohest abi, nõustamist või vajadusel suunamist edasisele ravile.

Loome võimaluse kogemusnõustajate suuremaks kaasamiseks tervishoiusüsteemi, et pakkuda individuaalsemat tuge igale inimesele.

Loome võimalused tööandjatele oma töötajate tervisesse rohkem investeerida – tervisekonto rahaline panus, mida tööandja saab maksuvabalt panustada, on 1200 eurot aastas. Tervisekonto raha on töötaja kasutada ennetustegevusteks ja tervise parandamiseks.

Loome igale eestimaalasele personaalse tervisekonto, millega inimene haldab oma personaalset terviseinfot ja rahalisi vahendeid ning mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist.

Loome arstide puuduse leevendamiseks võimaluse, et krooniliste diagnoosidega patsiente jälgib regulaarselt eriõde, kellel on õigus pikendada retsepte, määrata patsientidele meditsiinitarvikuid ja -abivahendeid.

Kehtestame eriõdedele väärika töötasu 2500 eurot kuus, et hea hariduse ja suure kogemusega eriõed jääksid Eesti tervishoidu.

Toetame õdede puuduse leevendamiseks haiglatesse uute töökohtade loomist erakorralise meditsiini tehnikutele, kaasates neid ka meditsiinilises transpordis. Toetame erinevate spetsialistide (nt flebotomisti) õppekava käivitamist ja neile töökohtade loomist nii haiglates, laborites kui ka esmatasandil. Õdede koormise vähendamiseks anname 4. taseme kutsega hooldustöötajate pädevusele õiguseid juurde. Kujundame tööülesandeid vastavalt pädevusele.

Investeerime tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna info- ja tugiteenustesse, et keerulise ja pika väljaõppega arstid ja õed saaksid teha takistusteta oma tööd parimal viisil.

Loome arstidele ja õdedele IT-tehnilised vahendid, mis annavad neile analüüsitud terviseandmed otsuste tegemiseks. Pakume kõikjal hääl-kirjutamisprogramme tervishoiutöötajate tööaja kokkuhoiuks.

Kaasajastame seadusandluse ja loome raamid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi koostegutsemiseks. Kaks paralleelset süsteemi täna tervikuna ei toimi, kuid haigused muutuvad järjest keerulisemaks ja inimesed vajavad samaaegselt sotsiaalsüsteemi toetust ning vastupidi.
Loome tervise- ja hoolduskoordinaatori töökohad kõikidesse tervisekeskustesse.

Hindame, millised teenused on täna tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis reaalselt rahastatud ja millised mitte. Muudame tulemuse alusel seadusandlust ja rahastamissüsteemi.

Loome tervishoiuasutuste väärtuspõhise rahastamise süsteemi, kus baaskulud on kaetud ja inimese tervise ja haigustega tegelemise jaoks tellitakse vajalikku täisteenust, mitte üksikuid elemente. Inimene ei ole üks arve radioloogiast, teine laborist ja kolmas arstilt. Inimesel on tervisemure, mis vajab lahendamist algusest lõpuni.

Keegi ei tohi jääda vajaliku abita põhjusel, et ei tea, kust abi saab või tal pole abi saamiseks ressursse. Õigel ajal õiges kohas abi saamiseks paneme digiregistratuuri ja personaalsed vajadused omavahel suhtlema, nii lühenevad ravijärjekorrad kiiresti.

Eesti 200 valimisprogrammis on eraldi vaimse tervise peatükk:

Proportsionaalselt kaotab Eestis enesetapu tagajärjel elu 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt. Vaimse tervise raskused on tõusuteel eelkõige noorte seas ja senine vaimse tervise süsteemi korraldus ei võimalda neid piisavalt leevendada. Suitsiidid on ennetatavad surmad. Vaimse tervise raskusi saab ennetada või läbi varase sekkumise nende mõju elukvaliteedile vähendada. Peame võtma vaimse tervise valdkonna riigi strateegilise eritähelepanu alla, ja seniste aastakümnete tegemata töö korvamiseks suurendama märgatavalt rahastust nii juba praegu toimivate, kuid alarahastatud programmide laiendamiseks kui ka pikaaegsete strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Vaimse tervise parandamise nimel viime valitsemisperioodil ellu järgmised sammud:

Tõstame rahastust vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavatele programmidele.

Pikaajaliseks võitluseks vaimse tervise probleemidega loome valdkonnaülese ennetuse fondi, millest rahastatakse täiendava ennetustöö kavandamist ja elluviimist, olemasolevate ennetusprogrammide tegevuse laiendamist ning uuringuid hindamaks ennetustöö mõju ja vajadusi.

Tagame kõikidele haridus- ja noorsootöötajatele väljaõppe vaimse tervise esmaabi pakkumiseks.

Tagame koolipsühholoogi teenuse kõikides koolides.

Viime sisse esmatasandi vaimse tervise teenused kõikidesse erakorralise meditsiini keskustesse ja perearstikeskustesse.

Koostöös erinevate osapooltega loome pikaajalise plaani erinevate kõrgema etapi vaimse tervise teenuste osutamise täiendamiseks sh ravikodud, päevaravi jms.

Kinnitame vaimse tervise rohelisest raamatust lähtuva tegevuskava koos jätkusuutliku rahastusega.

Kogu programmi leiate siit.