Foto: Scanpix/Liis Treimann
Foto: Scanpix/Liis Treimann

Valik 2024. aasta olulisematest meditsiiniuudistest

Dr Piret Rospu pani kokku valiku 2024. aasta olulisematest meditsiiniuudistest.

Avaldatud Viimati uuendatud

Eelmise aasta valiku uudistest leiab siit.

1. HPV vastu vaktsineerimine muutus

Alates 1. veebruarist 2024 algas poiste vaktsineerimine HPV vastu. Samas pikendati immuniseerimiskavas vaktsineerimise iga: kui põhirõhk on jätkuvalt 12-14-aastaste poiste ja tüdrukute vaktsineerimisel, võib hilinejaid nüüd vaktsineerida kuni 18. eluaastani (k.a). Kolmanda muudatusena tehakse senise kahe doosi asemel nüüd üks doos, kuna mitmed uuringud näitavad, et ühe doosiga vaktsineerimine ei ole HPV-nakkuse ja vähieelsete muutuste vältimisel halvem kui kahe doosiga vaktsineerimine.

Enne Eestit olid ühedoosilise immuniseerimisskeemi peale läinud näiteks Austraalia ja Ühendkuningriik. Suvel tuli ühe doosi soovitusega välja Kanada (https://www.cbc.ca/news/health/hpv-shot-children-youth-canada-1.7274408) ja praegu on samal teemal arutelu avanud ka USA (https://www.cdc.gov/acip/downloads/slides-2024-10-23-24/02-hpv-Markowitz-508.pdf).

Tänavu on HPV-vastase vaktsineerimise kohta tulnud mitu suurepäraste tulemustega uuringut:

2. Rasvumine ja selle medikamentoosne ravi on jätkuvalt kuum teema

USAs on iga kaheksas inimene vähemalt korra saanud retsepti mõnele kaalulangetusravimile (https://edition.cnn.com/2024/05/10/health/ozempic-glp-1-survey-kff/index.html). Ka Eestis näib, et GLP-1 ravimite tarneprobleemid on taandumas ja kasutada võib nii süstitavat kui tablettravi. Kas ja kui palju need ravimid rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste ja neeruhaiguste maailma muudavad, saame alles edaspidi näha.

3. Plast ja saasteained

Keskkonnareostus, saasteained õhus, igale poole tunginud plast, toiduga ja nahaga kokku puutuvate ainete teadmata tervisemõjud – need on teemad, mis päev-päevalt üha teravamalt esile tulevad. Tööstus liigub eest ära sageli kiiremini kui tervisesse puutuvat tõendust koguda ja analüüsida jõutakse. Näiteks bisfenool A, mis oli Euroopas seni keelatud imikute joogipudelites ja tänavu detsembrist keelati ka igasugustes toidukonteinerites ja toiduga kokku puutuvates materjalides (https://foodpackagingforum.org/news/european-commission-bans-bisphenol-a-in-food-contact-materials), on asendatud mitmekümne muu bisfenooliga, mille tervisemõjud pole nii hästi veel teada (https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6387873/).

4. Seljavalu: lihtsad asjad on lihtsad

Ajal, mil tehisintellekt kirjutab meie eest jõulukaarte ja luulet, on mõned teadustööd üllatavalt lihtsakoelised, andes vastuseid, mida igapäevaelus saame kõik rakendada.

5. Lihtsad asjad laste puhul

6. Eakate üleravimisele pidurit

Kui keskiga võiks olla riskide ohjamise ja tulevikku suunatud ennetus- ja ravitegevuste päralt, siis küpses eas tõuseb järjest rohkem esile mittekahjustamise printsiip. Ajal, mil väga vanadel inimestel tehtud uuringuid on veel vähe, tuleb rohkem tugineda pragmaatilisele lähenemisele. Prioriteetide seadmisel tasub endalt küsida, kas planeeritav või kasutusel olev sekkumine on elupäästev, aitab parandada sümptomeid või mõeldud ennetuseks?

7. Uuritakse telemeditsiini ja kaugtöö mõjusid

Eesti arstid on telefonikontaktide ja turvaliste e-kanalite teel patsientidega suhtlemises juba ammu kogenud. Mujal maailmas sai telemeditsiin senisest suurema suure hoo sisse koroonapandeemia ajal ja nüüd tuleb rohkesti uuringuid selle tõhususe ja ohutuse kohta.

  • Kanadas näidati, et virtuaalsed kontaktid või kaugkontaktid on kõige tõhusamad siis, kui need toimuvad juba olemasoleva ravisuhte raames. Telefoni- ja videokõned suutsid EMO külastusi vähendada, kui konsulteeriv arst oli patsienti varem juba näinud, kuid mitte siis, kui nõu küsiti arsti käest, kes patsienti esimest korda kohtas. https://med24.ee/uudised/kaugkontaktid-oma-perearstiga-v%C3%A4hendavad-erakorralise-meditsiini-osakonna-k%C3%BClastusi

  • USAs uuriti, kas kaugkontaktid soodustavad vähe kasu toovate tegevuste sagedust, näiteks emakakaelavähi sõeluuring üle 65-aastastel naistel, kolorektaalvähi sõeluuring üle 85-aastastel inimestel, PSA analüüsi tegemine üle 75-aastastel meestel, T3 või fT3 taseme määramine hüpotüreoosiga patsientidel või kujunduuringud mittespetsiifilise alaseljavaluga patsientidel. Ei leitud, et keskustes, kus kaugtöö osakaal oli suur, oleks madala tervisekasuga tegevusi rohkem praktiseeritud. https://med24.ee/sites/default/files/perearst_pdf/88-90_0.pdf

8. COVID-19 pandeemia järelkajad

Pandeemia on ammu lõppenuks kuulutatud, COVID-19 ringleb jätkuvalt ja selle vastu vaktsineerimine on muutunud riskigruppide igasügiseseks rutiiniks. Pandeemia ja vaktsineerimise mõjusid analüüsitakse aga jätkuvalt. Valik olulisematest:

9. Maailm jälgib H5N1 linnugripi arenguid

Kas üle 25 aasta ringluses olnud H5N1 kõrge patogeensusega linnugripp saavutab võime inimeselt inimesele levida? Kas inimesi hakkab nakatama kõrge patogeensusega variant, mille suremus seni on olnud kuni 50%? Kas maailm on varasemast õppinud ja suudab vältida COVID-19 pandeemia trajektoori? Kogu maailma silmad on praegu USAl, kus viirus levib lindlates ja piimafarmides, ning laiemalt Ameerikal, kus on hukkunud oluline osakaal metsikutest merelindudest ja -loomadest. https://med24.ee/uudised/maailm-j%C3%A4lgib-h5n1-linnugripi-arenguid

Powered by Labrador CMS