Valik 2024. aasta olulisematest meditsiiniuudistest
Dr Piret Rospu pani kokku valiku 2024. aasta olulisematest meditsiiniuudistest.
Eelmise aasta valiku uudistest leiab siit.
1. HPV vastu vaktsineerimine muutus
Alates 1. veebruarist 2024 algas poiste vaktsineerimine HPV vastu. Samas pikendati immuniseerimiskavas vaktsineerimise iga: kui põhirõhk on jätkuvalt 12-14-aastaste poiste ja tüdrukute vaktsineerimisel, võib hilinejaid nüüd vaktsineerida kuni 18. eluaastani (k.a). Kolmanda muudatusena tehakse senise kahe doosi asemel nüüd üks doos, kuna mitmed uuringud näitavad, et ühe doosiga vaktsineerimine ei ole HPV-nakkuse ja vähieelsete muutuste vältimisel halvem kui kahe doosiga vaktsineerimine.
Enne Eestit olid ühedoosilise immuniseerimisskeemi peale läinud näiteks Austraalia ja Ühendkuningriik. Suvel tuli ühe doosi soovitusega välja Kanada (https://www.cbc.ca/news/health/hpv-shot-children-youth-canada-1.7274408) ja praegu on samal teemal arutelu avanud ka USA (https://www.cdc.gov/acip/downloads/slides-2024-10-23-24/02-hpv-Markowitz-508.pdf).
Tänavu on HPV-vastase vaktsineerimise kohta tulnud mitu suurepäraste tulemustega uuringut:
Šotimaa uuringus ei leitud HPV vastu vaktsineeritutel ühtegi emakakaelavähijuhtu. 12-13 aasta vanuses vaktsineeritud tüdrukust mitte ühelgi ei diagnoositud invasiivset emakakaelavähki, jälgimisperiood ulatus maksimaalselt 12 aastani. https://med24.ee/uudised/%C5%A1otimaa-uuringus-ei-leitud-hpv-vastu-vaktsineeritutel-%C3%BChtegi-emakakaelav%C3%A4hi-juhtu
HPV vastu vaktsineerimine kaitseb ka teiste HPV-st tingitud vähkide eest. TriNetX andmebaasi info näitas, et HPV vastu vaktsineeritud meestel diagnoositi vähem pea- ja kaelapiirkonnavähke võrreldes vaktsineerimata meestega. https://med24.ee/uudised/hpv-vastu-vaktsineerimine-kaitseb-rohkem-kui-ainult-emakakaelav%C3%A4hi-eest
USAs on pärast HPV vaktsineerimisprogrammide käivitumist näha aasta-aastalt vähenev emakakaelavähist tingitud suremus noorte naiste hulgas. https://jamanetwork.com/journals/jama/article-abstract/2827212
2. Rasvumine ja selle medikamentoosne ravi on jätkuvalt kuum teema
USAs on iga kaheksas inimene vähemalt korra saanud retsepti mõnele kaalulangetusravimile (https://edition.cnn.com/2024/05/10/health/ozempic-glp-1-survey-kff/index.html). Ka Eestis näib, et GLP-1 ravimite tarneprobleemid on taandumas ja kasutada võib nii süstitavat kui tablettravi. Kas ja kui palju need ravimid rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste ja neeruhaiguste maailma muudavad, saame alles edaspidi näha.
Rasvumise korral häirub mitokondrites rasvapõletamise funktsioon, suured efektiivsed mitokondrid lagunevad väiksemateks halvema rasvapõletamisvõimega mitokondriteks. https://med24.ee/uudised/kuidas-rasvumine-h%C3%A4irib-mitokondreid
Isegi kui kaalu õnnestub langetada, on rasvumise ajal rasvarakkudes tekkinud epigeneetilised muutused, mis „mäletavad“ rasvumisaegset olukorda ja seega püüavad rasvarakud ainevahetuse muutumise abil endist rasvunud olukorda taastada. https://med24.ee/uudised/miks-kaalulangus-raske-rasvarakud-m%C3%A4letavad-suurt-kaalu
Viie aasta andmed näitasid, et GLP-1 retseptori agonistide kasutajate elulemus oli parem sõltumata diabeedi olemasolust või puudumisest. https://med24.ee/uudised/uuring-n%C3%A4itab-glp-1-retseptori-agonistide-elumust-parandavat-m%C3%B5ju
3. Plast ja saasteained
Keskkonnareostus, saasteained õhus, igale poole tunginud plast, toiduga ja nahaga kokku puutuvate ainete teadmata tervisemõjud – need on teemad, mis päev-päevalt üha teravamalt esile tulevad. Tööstus liigub eest ära sageli kiiremini kui tervisesse puutuvat tõendust koguda ja analüüsida jõutakse. Näiteks bisfenool A, mis oli Euroopas seni keelatud imikute joogipudelites ja tänavu detsembrist keelati ka igasugustes toidukonteinerites ja toiduga kokku puutuvates materjalides (https://foodpackagingforum.org/news/european-commission-bans-bisphenol-a-in-food-contact-materials), on asendatud mitmekümne muu bisfenooliga, mille tervisemõjud pole nii hästi veel teada (https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6387873/).
Unearteri endarterektoomial kogutud aterosklerootilistest naastudest leiti tänavu esmakordselt mikro- ja nanoplasti. Plasti esinemine naastudes mitmekordistas tõenäosust, et patsientidel tekivad edaspidi müokardiinfarkt, insult või et nad surevad. https://med24.ee/uudised/aterosklerootilistes-naastudes-leiduv-mikro-ja-nanoplast-mitmekordistab-t%C3%BCsistuste-riski
Brasiilias leiti surnud inimeste ajudest mikroplasti (uuringu metoodika ei võimaldanud nanoplasti tuvastada). Plast asus haistmissibulas, mis lubab oletada, et tegemist oli õhu kaudu sisse hingatud plastiosakestega. Mida see inimeste tervisele tähendab, pole teada. https://med24.ee/uudised/inimeste-ajudest-leiti-mikroplasti
Tavalistes majapidamiskemikaalides laialt leiduvad kvaternaarsed ammooniumiühendid ja organofosfaatidest leegiaeglustid võivad kahjustada oligodendrotsüütide arengut. Oligodendrotsüüdid on kesknärvisüsteemis närviaksonite müeliniseerumise eest vastutavad rakud, mis on aju arengu ja talitluse koha pealt kriitilise tähtsusega. Negatiivseid mõjusid nii rakukultuuris kui hiirtel täiendab analüüs lastel, kus kõrgeim ekspositsioon oli seotud suurema tõenäosusega nii hariduslike erivajaduste kui jämemotoorse düsfunktsiooni esinemiseks. https://med24.ee/uudised/tavalised-majapidamiskemikaalid-kahjustavad-aju-oligodendrots%C3%BC%C3%BCte
4. Seljavalu: lihtsad asjad on lihtsad
Ajal, mil tehisintellekt kirjutab meie eest jõulukaarte ja luulet, on mõned teadustööd üllatavalt lihtsakoelised, andes vastuseid, mida igapäevaelus saame kõik rakendada.
Austraalias WalkBack uuringus osales üle 700 alaseljavalu anamneesiga täiskasvanut. Nendel, kes kõndisid regulaarselt, oli valuepisoodide kordumise vahe peaaegu kaks korda pikem kui nendel, kes regulaarselt ei kõndinud. https://med24.ee/uudised/k%C3%B5ndimisel-oluline-alaseljavalu-kordumisi-v%C3%A4hendav-m%C3%B5ju
Soomes näidati, et igapäevase istumisaja vähendamine ennetas seljavaluga patsientidel valude halvenemist. https://med24.ee/uudised/turu-teadlased-istumisaja-v%C3%A4hendamine-aitab-ennetada-alaseljavalusid
5. Lihtsad asjad laste puhul
Paratsetamool on ohutuim valuvaigisti raseduse ajal kasutamiseks, aga vahepeal on kerkinud mure selle võimaliku loote närvisüsteemi arengut kahjustava mõju osas. Käesoleval aastal avaldatud suures uuringus näidati, et raseduse ajal kasutatud paratsetamool ei suurenda sündinud lapsel hiljem autismi, aktiivsus-tähelepanuhäire ega vaimse arengu mahajäämuse diagnoosimise riski. https://med24.ee/uudised/paratsetamooli-tarvitamine-raseduse-ajal-ei-suurenda-autismi-ath-ega-vaimse-arengu
Nina loputamine hüpertoonilise soolalahusega võib ülemiste hingamisteede viirushaiguste kestust lastel lühendada kahe päeva võrra, vähendades samaaegselt laste pereliikmete nakatamist viirustega. ELVIS Kids uuringut esitleti septembris Euroopa Hingamishaiguste Seltsi kongressil Viinis, kuid seda pole praegu veel publitseeritud. https://med24.ee/uudised/soolalahusega-nina-loputamine-l%C3%BChendab-v%C3%A4ikelastel-haiguse-kestust
6. Eakate üleravimisele pidurit
Kui keskiga võiks olla riskide ohjamise ja tulevikku suunatud ennetus- ja ravitegevuste päralt, siis küpses eas tõuseb järjest rohkem esile mittekahjustamise printsiip. Ajal, mil väga vanadel inimestel tehtud uuringuid on veel vähe, tuleb rohkem tugineda pragmaatilisele lähenemisele. Prioriteetide seadmisel tasub endalt küsida, kas planeeritav või kasutusel olev sekkumine on elupäästev, aitab parandada sümptomeid või mõeldud ennetuseks?
Eakatel glomerulaarfiltratsiooniga <12 ml/min/1,73 m2, keda ei suunatud neerusiirdamisele, tõi dialüüsravi kaasa oodatava eluea pikenemise vaid üheksa päeva võrra. Samal ajal oli dialüüsravi hinnaks kahe nädala jagu kodust eemal veedetud päevi. Kuludest peredele ja tervishoiusüsteemile siin uuringus ei räägitud. https://med24.ee/uudised/kui-palju-kasu-neerupuudulikkusega-eakatel-dial%C3%BC%C3%BCsi-alustamisest
Mäluhäiretega hooldekodus elavatel eakatel, kellel vererõhk ei ületanud 160/90 mmHg ja kellel vähendati antihüpertensiivsete ravimite skeemi, aeglustus kognitiivsete funktsioonide allakäik, kusjuures dementsusega inimestel oli ravi redutseerimise efekt tugevam. https://med24.ee/sites/default/files/perearst_pdf/88-90_0.pdf
7. Uuritakse telemeditsiini ja kaugtöö mõjusid
Eesti arstid on telefonikontaktide ja turvaliste e-kanalite teel patsientidega suhtlemises juba ammu kogenud. Mujal maailmas sai telemeditsiin senisest suurema suure hoo sisse koroonapandeemia ajal ja nüüd tuleb rohkesti uuringuid selle tõhususe ja ohutuse kohta.
Kanadas näidati, et virtuaalsed kontaktid või kaugkontaktid on kõige tõhusamad siis, kui need toimuvad juba olemasoleva ravisuhte raames. Telefoni- ja videokõned suutsid EMO külastusi vähendada, kui konsulteeriv arst oli patsienti varem juba näinud, kuid mitte siis, kui nõu küsiti arsti käest, kes patsienti esimest korda kohtas. https://med24.ee/uudised/kaugkontaktid-oma-perearstiga-v%C3%A4hendavad-erakorralise-meditsiini-osakonna-k%C3%BClastusi
USAs uuriti, kas kaugkontaktid soodustavad vähe kasu toovate tegevuste sagedust, näiteks emakakaelavähi sõeluuring üle 65-aastastel naistel, kolorektaalvähi sõeluuring üle 85-aastastel inimestel, PSA analüüsi tegemine üle 75-aastastel meestel, T3 või fT3 taseme määramine hüpotüreoosiga patsientidel või kujunduuringud mittespetsiifilise alaseljavaluga patsientidel. Ei leitud, et keskustes, kus kaugtöö osakaal oli suur, oleks madala tervisekasuga tegevusi rohkem praktiseeritud. https://med24.ee/sites/default/files/perearst_pdf/88-90_0.pdf
8. COVID-19 pandeemia järelkajad
Pandeemia on ammu lõppenuks kuulutatud, COVID-19 ringleb jätkuvalt ja selle vastu vaktsineerimine on muutunud riskigruppide igasügiseseks rutiiniks. Pandeemia ja vaktsineerimise mõjusid analüüsitakse aga jätkuvalt. Valik olulisematest:
Globaalsest andmebaasist enam kui 99 miljoni inimese infoga selgus, et COVID-19 vastu vaktsineerimise ohutusprofiil on suurepärane. Vaktsineerimisega on seotud väike müokardiidi, perikardiidi, Guillain-Barré sündroomi ja aju venoossete siinuste tromboosi risk, kusjuures müoperikardiiti esines vaktsineerimisel vähem kui COVID-19 põdemisel. https://med24.ee/uudised/suur-covid-19-vaktsiinide-ohutuse-uuring-n%C3%A4itas-suurep%C3%A4raseid-tulemusi
Pandeemiapiirangute ajal oli respiratoorseid infektsioone ja keskkõrvapõletikke vähem ning antibakteriaalset ravi vajati vähem. Iirimaal leiti, et pandeemia esimese kolme kuu jooksul sündinud imikute soole mikrobioom sai rahus areneda, nende sooles oli rohkem kasulikke baktereid (näiteks bifidobaktereid), rohkem ema käest pärast sündi saadud ja vähem mujalt keskkonnast pärit baktereid. Samuti leiti üllatuslikult, et pandeemiabeebidel oli ootuspärasest vähem allergiaid. https://med24.ee/uudised/pandeemiapiirangud-v%C3%A4hendasid-laste-allergiaid
2,5 aastat pärast COVID-19 põdemist olid põdenud eakatel kognitiivsed funktsioonid kehvemad kui mittepõdenutel ning raskelt põdenutel halvemad kui kergelt põdenutel. Suurim kognitiivsete funktsioonide halvenemine toimus esimesel põdemisjärgsel aastal, edaspidi languse tempo aeglustus. https://med24.ee/uudised/kognitiivsed-funktsioonid-eakatel-p%C3%A4rast-covid-19-p%C3%B5demist-25-aasta-j%C3%A4lgimisuuring
Eksperiment, kus noori madala riskiga täiskasvanuid püüti nakatada SARS-CoV-2 viirusega, tõi nakatunute jaoks esialgu kergete sümptomitega haigestumise, kuid aasta hiljem oli neil näha mõõdetav kognitiivne kahjustus. Mittenakatunud katseisikutel samasugust halvenemist näha ei olnud. https://med24.ee/uudised/koroonaga-nakatamise-eksperimendi-tulemused-kognitiivsed-probleemid-aasta-hiljem
9. Maailm jälgib H5N1 linnugripi arenguid
Kas üle 25 aasta ringluses olnud H5N1 kõrge patogeensusega linnugripp saavutab võime inimeselt inimesele levida? Kas inimesi hakkab nakatama kõrge patogeensusega variant, mille suremus seni on olnud kuni 50%? Kas maailm on varasemast õppinud ja suudab vältida COVID-19 pandeemia trajektoori? Kogu maailma silmad on praegu USAl, kus viirus levib lindlates ja piimafarmides, ning laiemalt Ameerikal, kus on hukkunud oluline osakaal metsikutest merelindudest ja -loomadest. https://med24.ee/uudised/maailm-j%C3%A4lgib-h5n1-linnugripi-arenguid