Valik 2023. aasta olulisemaid meditsiiniuudiseid

1. Pikk COVID

Möödunud aastal on kiirenevas tempos tulnud uuringuid selle kohta, kuidas pikk COVID inimeste tervist ja elusid röövib. Võimalik, et tegemist on kogu tervishoidu kõige enam mõjutava teguriga järgmistel aastatel: seda nii ägeda COVIDisse haigestumise, kuid eeskätt muude nakkushaiguste, krooniliste haiguste ja pikaajalise töövõimekao kontekstis.

• Esimese SARS-i pandeemiast möödus tänavu 20 aastat ja samal ajal avaldati uuring põdenute tervisest. 18 aastat hiljem oli kõige sagedasem sümptom väsimus ja selle kõige sagedasemate tagajärgedena osteoporoos ja reieluupea nekroos. Lisaks olid leitavad kopsukahjustus, muutused aminohapete ja lipiidide metabolismis ning immuunfunktsioonis https://www.med24.ee/uudised/hiina-uuring-milline-sars-i-p%C3%B5denute-tervis-18-aastat-hiljem
• Võimalus pika COVIDi tekkeks on pärast igakordset reinfektsiooni https://www.med24.ee/uudised/uuring-milline-pika-covid-i-risk-p%C3%A4rast-reinfektsiooni
• Pärast COVID-19 tõttu hospitaliseerimist on inimestel rohkem probleeme erinevatest organsüsteemidest, suurem rehospitaliseerimise, intensiivravi vajaduse ja surma risk võrreldes gripi tõttu hospitaliseeritutega. Gripijärgselt on COVID-19 põdenutest rohkem kopsukahjustust https://www.med24.ee/uudised/pikaajalised-tulemused-p%C3%A4rast-gripi-v%C3%B5i-covid-19-t%C3%B5ttu-hospitaliseerimist
• Kuigi on tulnud ridamisi töid pika COVIDi patofüsioloogia kohta, ei saa sugugi väita, et midagi väga selge oleks. Praegu näib, et peamisi uurimissuundi on kolm: immuunsüsteemi kahjustus https://www.nature.com/articles/s41392-022-00919-x , vaskulaarne kahjustus https://actaneurocomms.biomedcentral.com/articles/10.1186/s40478-023-01662-2 ja koroonaviiruse persisteerumine ja jätkuv evolutsioon pika COVIDiga patsientide organismis https://www.nature.com/articles/s41590-023-01601-2 .

2. COVID-19

Pikk COVID ei teki ilma koroonaviirust põdemata. COVID-19 pole tänavu kuigi palju tähelepanu saanud, aga nüüd aasta lõpus püstitavad nakatumisnäitajad jälle uusi piike ja mitmel pool maailmas on nakatunute hulk kõrgem kui 90% ajast kogu pandeemia jooksul olnud on. SARS-CoV-2 muteerub kiiremini kui teised laialt levinud viirused https://www.med24.ee/ajakirjad/pereode/november-2023/covid-19-s%C3%BCgisel-2023 , kuid õnneks ei ole praegu veel kadunud viirusevastase ravi (nirmatrelviir-ritonaviivi) efektiivsus https://www.med24.ee/uudised/viirusevastase-ravi-t%C3%B5husus-omikroni-uute-variantide-suhtes . Tänavu saime teada ka, et COVID-19 vaktsiine ühte kätte tehes saab parema kaitse https://www.med24.ee/uudised/covid-19-vaktsiine-%C3%BChte-k%C3%A4tte-tehes-saab-parema-kaitse .

3. „Tavalised“ viirushaigused

• Suurimad uuendused jõuavad meieni ilmselt lähiaastatel RS-viiruse valdkonnas. Seni on ainus võimalus selle viiruse eest kaitsmiseks olnud palivizumab enneaegsetele vastsündinutele. Nüüd on enneaegsete vastsündinute jaoks lisandumas teine antikeharavim nirsevimab. Vastsündinute kaitsmiseks on tulekul rasedatel kasutatav vaktsiin. Lisaks on tulemas kaks vaktsiini üle 60-aastaste inimeste RSV eest kaitsmiseks: ühe vaktsiini tootjaks on Pfizer ja teisel GlaxoSmithKline https://www.med24.ee/uudised/suur-%C3%BClevaade-rsv-eest-kaitsmise-kiirelt-muutuv-maastik .
• Soome ja Ühendkuningriigi biopankade uuringus selgus, et tavaliste viiruste (gripiviirus, entsefaliidi-, herpes-, hepatiidiviirused, kopsupõletik, meningiit ja vöötohatis) tõttu hospitaliseerimist vajanud inimestel on tulevikus suurem neurodegeneratiivsete haiguste (Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi) risk https://www.med24.ee/uudised/viirushaiguste-t%C3%B5ttu-hospitaliseeritutel-suurem-neurodegeneratiivsete-haiguste-risk .
• Üle 70-aastase jälgimisperioodiga uuringust ilmnes, et lapseeas alumiste hingamisteede infektsioone põdenud inimestel on ka täiskasvanueas suurenenud risk hingamisteedega seotud enneaegseks suremuseks https://www.med24.ee/uudised/alumiste-hingamisteede-infektsioonid-varases-lapseeas-ja-suremus-respiratoorsete-haiguste .
• 1918. aasta gripipandeemia ohvrite säilmete analüüs kõigutas aga müüti, et pandeemilisse grippi haigestusid eelistatult noored terved inimesed – luustiku kahjustuskolded viitavad, et krooniliste haiguste ja hapra tervisega inimeste risk grippi surra oli pandeemia ajal üle kahe korra suurem kui tervetel kontrollidel https://www.med24.ee/uudised/1918-aasta-gripipandeemia-ohvrite-s%C3%A4ilmete-anal%C3%BC%C3%BCsi-tulemused-%C3%BCllatavad .

4. Hüpertensioon

Hüpertensiooni ravis tekitavad kõmu kaks uut ravimit: II faasi kliinilise uuringu läbis edukalt aldosterooni süntaasi selektiivne inhibiitor baksdrostaat https://www.med24.ee/uudised/h%C3%BCpertensiooni-ravis-v%C3%B5ib-lisanduda-uus-ravimiklass . Suvel avaldati I faasi uuring väikse RNA interferentsravimi zilebesiraani kohta, mille üks süst peaks aitama kontrollida vererõhku kuue kuu jooksul. Novembri alguses esitleti juba ka esialgseid andmeid II faasi uuringust https://www.acc.org/Latest-in-Cardiology/Clinical-Trials/2023/11/10/05/31/kardia-1 , mis pole veel publitseeritud.

Seni olemasolevate ravimite piires liikumist võib juhtida geenitestide abil: geeniandmetele tuginedes on suurem tõenäosus hüpertensioon kontrolli alla saada ja tulemus saavutatakse kiiremini https://www.med24.ee/uudised/geeniuuringud-h%C3%BCpertensiooni-ravi-valimisel .

6. Uus kontseptsioon: kardiovaskulaar-neeru-metaboolne sündroom

Ameerika Südameassotsiatsioon kutsus ellu uue kontseptsiooni kardiovaskulaar-neeru-metaboolse sündroomi näol ja kirjeldas ära sündroomi staadiumid ning sobivad sekkumised iga staadiumi puhul. Tõenäoliselt kuuleme sellest kontseptsioonist lähiajal veelgi. Kas see aitab patsientide riskide käsitlust parandada, selgub tulevikus. https://www.med24.ee/ajakirjad/perearst/oktoober-2023/ameerika-s%C3%BCdameassotsiatsiooni-uus-kontseptsioon-kardiovaskulaarne

7. Rasvumine ja selle ravi

• Rasvumise pandeemia lühendab oluliselt inimeste oodatavat eluiga ja vähendab tervena elatud eluaastaid. Näib, et inimeste kehataju ja normaalsuse tunnetus on muutumas: rasvumine muutub üha sagedasemaks ja samal ajal tajub ennast ülekaalulisena järjest vähem noori https://www.med24.ee/uudised/%C3%BCha-v%C3%A4hem-noori-tajub-end-%C3%BClekaalulisena .
• Rasvumise ravis tegid jätkuvalt ilma GLP-1 retseptori agonistid, eeskätt semaglutiid. Arutelud rasvumise medikamentoosse ravi osas väljusid meditsiiniringkondadest https://www.med24.ee/endokrinoloogia/endokrinoloog-ingrid-reppo-semaglutiidi-kasutamist-kosmeetilistel-eesm%C3%A4rkidel-peab ja valmimas on ka tervisetehnoloogiate hindamise raport semaglutiidi kasutamisest rasvumisega ja ilma diabeedita inimestel https://tervis.ut.ee/et/tervisetehnoloogiate-hindamine/raportid .
• Semaglutiid näitas rasvumise ja kardiovaskulaarhaigusega patsientidel kardiovaskulaarsuremuse vähenemist ja kardiovaskulaarsündmuste vähenemist https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2307563 ; rasvumise ja säilunud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel vähendas ravim kehakaalu ja piiranguid kehalises aktiivsuses ning parandas treeninguvõimekust https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2306963 .
• Lähiaastatel on tõenäoliselt kasutusse tulemas rida uusi ja semaglutiidist efektiivsemaid rasvumist vähendavaid ravimeid https://www.med24.ee/ajakirjad/legeartis/november-2023/uudised .

8. Geeniravi CRISPR-Cas9 „geenikääridega“

USA Toidu- ja Ravimiamet FDA kiitis detsembris heaks kaks erinevat sirprakulise aneemia raviviisi, neist üks CRISPR-Cas9 põhine ja teine rakuravi https://www.fda.gov/news-events/press-announcements/fda-approves-first-gene-therapies-treat-patients-sickle-cell-disease . CRISPR-Cas9 abil saab inimeselt võetud rakkudes võtta DNA-d kindlas kohas sihikule ja seda seal täpselt muuta (eemaldada, lisada või asendada). Modifitseeritud vereloome tüvirakud siirdatakse patsiendile tagasi, need siirduvad luuüdisse ja hakkavad normaalset funktsiooni täitma.

9. Tehisintellekt

Chat-GPT ja teised sarnased tekstiprogrammid jõudsid tänavu laialt inimeste teadvusse. Lisaks luule ja näidendite kirjutamisele on tehisintellekti pandud lahendama erinevaid arstiteaduskondade ja residentuuride lõpueksameid; mõned testid on tehisaru läbinud, teistes põrunud. Ühemodaalne tehisintellekt suudab lahendada ainult tekstipõhiseid ülesandeid, kust pildiküsimused on välja jäetud. Masinate poolt kirjutatud e-kirjad patsientidele hiilgavad empaatia poolest, kuid epikriiside kirjutamisel on probleemiks osutunud „hallutsineerimine“, mis tõtt-öelda sarnaneb küll rohkem konfabuleerimisele. Tegemist on paljulubava tehnoloogiaga, mille kasutusvõimalused meditsiinis on laiad ja mis meie kõigi elu tõenäoliselt tulevikus oluliselt muudab, kuid julgen prognoosida, et arstid-õed veel lähiaastatel töötuks ei jää.