Valik 2021. aasta olulisemaid meditsiiniuudiseid

Tänavune aasta algas suure lootusega, et erakordselt kiiresti välja töötatud ja üle ootuste head efektiivsust näidanud vaktsiinid aitavad pandeemiale kiiresti lõpu teha. Aasta on aga kaasa toonud mitmeid üllatusi, pandeemiast jagu saamine nihkub järjest kaugemale ja oleme pidanud pandeemia lõppu korduvalt ümber mõtestama.

Eelmise aasta uudised on siin: https://www.med24.ee/uudised/valik-2020-aasta-t%C3%A4htsamaid-meditsiiniuudiseid

1. COVID-19

Kuigi COVID-19 haigus sai eelmisel aastal erinevate organsüsteemide kaupa piisavalt hästi ära kirjeldatud, jätkus haiguse keerulisemate osade lahti harutamine ka tänavu.

• COVID-19 sümptomaatilised haiged on neli korda nakkusohtlikumad kui asümptomaatilised https://www.med24.ee/uudised/covid-19-s%C3%BCmptomaatilised-haiged-neli-korda-nakkusohtlikumad-kui-as%C3%BCmptomaatilised
• COVID-19 patsientide neuroloogilise kahjustuse mehhanismid on ikka veel ebaselged. Aasta algul avaldatud uuringus ajukoest viirust ei leitud, kuid olid põletikule, trombidele ja verejooksudele viitavad muutused https://www.med24.ee/uudised/covid-19-patsientide-ajukahjustuse-mehhanismid-t%C3%A4psustuvad , lisaks on leitud gliiarakkude aktiveerumist ja nendepoolset neuronite õgimist https://www.med24.ee/uudised/koroonaviirus-ei-nakata-aju-aga-p%C3%B5hjustab-siiski-m%C3%A4rkimisv%C3%A4%C3%A4rset-kahjustust
• Noorte hulgas on raske COVID-19 riskitegurid mõnevõrra erinevad: vanemaealistega võrreldes suuremat rolli mängivad rasvumine, arenguhäired, epilepsia ja isiksushäired https://www.med24.ee/uudised/nooremates-vanusegruppides-raske-covid-19-riskitegurid-erinevad
• Asitromütsiin ei aita hospitaliseeritud COVID-19 patsiente https://www.med24.ee/uudised/asitrom%C3%BCtsiin-ei-aita-hospitaliseeritud-covid-19-patsiente , negatiivsed tulemused olid ka hüdroksüklorokviini, ivermektiini, aspiriini ja mitmete muude ravimite kasutamisega. Positiivsed tulemused saadi hospitaliseeritud patsientidel Regeneron'i antikehade kombinatsiooniga (kasirivimab ja imdevimab), samuti totsilisumabiga.

2. SARS-CoV-2 uued variandid

• Aasta algul domineeris maailmas Inglismaalt pärit alfa-variant, kuid tõenäoliselt ei osanud keegi veel arvata, kui palju uued variandid meie arusaamist viirusest ja vaktsineerimisega saadavast kaitsest muudavad https://www.med24.ee/uudised/esile-kerkinud-mitu-uut-koroonaviiruse-t%C3%BCve-inglismaal-avastatud-t%C3%BCvi-v%C3%B5ib-muutuda .
• Delta saavutas juhtiva positsiooni suvel ja põhjustas Eestis sügisel vihase kolmanda laine. https://www.med24.ee/uudised/mida-teada-sars-cov-2-delta-india-variandi-kohta Delta on viiruse varasematest versioonidest kiirema levikuga ja tekitab tõsisemat haigust, https://www.med24.ee/uudised/sars-cov-2-delta-variant-p%C3%B5hjustab-hospitaliseerimisi-kaks-korda-sagedamini-kui-alfa suudab osaliselt läbi murda ka vaktsineerimise või varasema põdemisega tekkinud immuunkaitsest, kuid kolme doosiga vaktsineeritud võivad enamjaolt end kindlamana tunda.
• Novembri lõpus leitud omikron omab potentsiaali võitlusvälja veel kord märgatavalt muuta. Omikron suudab küll immuunkaitsest läbi murda ja levib kulutulena kiiresti, kuid selle tekitatud haigust mõistetakse veel puudulikult. https://www.med24.ee/uudised/%C3%BClevaade-mida-teame-sars-cov-2-omikron...

3. Pikk COVID

Koroonaviiruse lugu ei lõppe paljude inimeste jaoks sugugi mitte ägeda haiguse mõne nädalaga.

• Pool aastat pärast haiglaravi esines vähemalt üks kaebus kolmveerandil uuritutest, kõige sagedamini väsimus, nõrkus ja unehäired. https://www.med24.ee/uudised/covid-19-p%C3%B5denud-patsientide-tulemused-kuus-kuud-hiljem Aasta hiljem olid kaebused alles pooltel, kõige sagedamini düspnoe, ärevus ja depressioon; oma endisele tööle polnud naasnud 12% põdenutest. https://www.med24.ee/uudised/covid-19-t%C3%B5ttu-hospitaliseeritute-tervis-%C3%BCks-aasta-hiljem
• COVID-19 haiglaravile järgneva viie kuu jooksul vajab pea iga kolmas patsient korduvat hospitaliseerimist ja nende suremus on seitse korda kõrgem kui ootuspärane oleks https://www.med24.ee/uudised/ka-p%C3%A4rast-covid-19-hospitaliseerimist-pole-rehospitaliseerimine-ja-surm-haruldased , kusjuures diabeediga patsientide suremus pärast COVID-19 hospitaliseerimist on märkimisväärselt suur https://www.med24.ee/uudised/iga-viies-covid-19-t%C3%B5ttu-hospitaliseeritud-diabeetik-sureb-28-p%C3%A4eva-jooksul .
• Põdemisele järgneva aasta jooksul on patsiendid enam ohustatud südame-veresoonkonnahaigustest https://www.med24.ee/uudised/covid-19-p%C3%B5demisele-j%C3%A4rgnevad-sageli-kardiovaskulaarsed-t%C3%BCsistused ja neerukahjustusest https://www.med24.ee/uudised/neerukahjustuse-risk-suurenenud-ka-p%C3%A4rast-covid-19-p%C3%B5demist .
• COVID-19 hilistagajärjed ei ohusta aga ainult neid, kes haiglaravi vajasid. Ka kodus põdenutel on järgneva kuue kuu jooksul 60% kõrgem suremuse risk https://www.med24.ee/uudised/covid-19-tapab-veel-kuid-p%C3%A4rast-%C3%A4gedat-infektsiooni ; veerandil kergelt-mõõdukalt põdenutest püsisid sümptomid kaks kuud või kauem, kõige sagedamini maitse- ja lõhnataju häired, väsimus ja hingamisraskus. https://www.med24.ee/uudised/p%C3%A4rast-kerget-covid-19-p%C3%B5demist-sagedamini-p%C3%BCsima-j%C3%A4%C3%A4vad-s%C3%BCmptomid Kognitiivsete funktsioonide kahjustust tabab iga kümnendat kodusel ravil, igal neljandal EMO külastust vajanud ja igal kolmandal haiglaravil olnud patsienti https://www.med24.ee/uudised/covid-19-p%C3%B5demise-m%C3%B5ju-kognitiivsetele-funktsioonidele .
• Suurim töö pika covidi osas on ilmselt tehtud Inglismaa spetsiaalsetes pika covidi kliinikutes, kust on pärit esimesed ekspertsoovitused selle seisundi käsitluseks https://www.med24.ee/uudised/ekspertsoovitused-pika-covid-19-diagnoosimiseks-ja-k%C3%A4sitluseks .

4. COVID-19 vaktsineerimine

Vaktsineerimisnimekirjad, riskigruppide loetelu, vaktsineerimiskeskused, vaktsiinitarned, vaktsiinide tellimise kolm erinevat veebikeskkonda, laste vaktsineerimine, AstraZeneca vaktsiini tulek ja kadumine, laojäägi ja süstitud dooside punktuaalne kokku lugemine, juhtivate peade veeremised – vaktsineerimine oli tänavu väga suur teema.

• Vaktsineerimistega alustades oli selge, et COVID-19 vaktsiinid on tõhusad haigestumise vältimisel, alles töö käigus selgus, et need suudavad ära hoida ka viiruse levitamist vaktsineeritute poolt https://www.med24.ee/uudised/mrna-p%C3%B5hised-covid-19-vaktsiinid-v%C3%A4hendavad-as%C3%BCmptomaatilist-nakatumist-ja-transmissiooni . Delta tulek muutis seda oluliselt – delta läbimurdeinfektsioonide korral on inimesed ka edukad viiruse levitajad, kuigi lühema aja vältel.
• Vaktsiinide kõrvaltoimed olid väga terava tähelepanu all. Anafülaksiat tekib mRNA-põhiste vaktsiinide kasutamisel veidi sagedamini kui seni harjunud oleme: Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga umbes 4,7 juhtu ja Moderna vaktsiiniga umbes 2,5 juhtu miljoni vaktsiinidoosi kohta. https://www.med24.ee/uudised/anaf%C3%BClaksia-p%C3%A4rast-covid-19-mrna-vaktsiine AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiiniga seotud tromboos trombotsütopeeniaga on immuunvahendatud haigus eeskätt noortel inimestel, mis sai saatuslikuks 31-aastasele päästjale ja mis oli ka ilmselt peamine põhjus, miks Eestis seda vaktsiini praegu enam ei kasutata. https://www.err.ee/1608129094/tallinnas-suri-31-aastane-vaktsineeritud-paastetootaja mRNA-põhiste vaktsiinidega seondub aga müokardiidi ja perikardiidi risk noortel meestel. Risk on suurem pärast teist vaktsiinidoosi ning Moderna vaktsiiniga selgelt suurem kui Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga, mistõttu Põhjamaades piirati Moderna vaktsiini kasutamist noortel meestel https://www.med24.ee/uudised/ravimiamet-selgitab-miks-piiratakse-moderna-vaktsiini-manustamist-p%C3%B5hjamaades .
• Delta tulekuga on rasedad COVID-19 raskest kulust ohustatud rohkem kui varem https://www.med24.ee/uudised/surnults%C3%BCnnid-covid-19-infektsiooniga-emadel , samas vaktsineerimine on rasedate jaoks ohutu https://www.med24.ee/uudised/pfizeri-ja-moderna-covid-19-vaktsiinid-raseduse-ajal-ohutud ja kõhubeebi saab ema käest antikehad https://www.med24.ee/uudised/osaliselt-vaktsineeritud-ema-vasts%C3%BCndinul-leiti-sars-cov-2-vastased-antikehad .
• Mitmed uuringud erinevate COVID-19 vaktsiinide omavahelise kombineerimise kohta on andnud häid tulemusi. Parim kaitse-efektiivsus saavutatakse erinevate vaktsiinide kombineerimisel, kus teise doosina kasutatakse mRNA-põhist vaktsiini https://www.med24.ee/vaktsineerimine/com-cov-mix-match-uuringu-esimesed-efektiivsustulemused . Kui ka esimene vaktsineerimine on tehtud mRNA-vaktsiiniga, siis teise tootja mRNA-vaktsiin annab immuunkaitsele väikese lisa https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.10.10.21264827v2 . Heteroloogsete vaktsineerimisskeemide hinnaks võib olla mõnevõrra sagedasem reaktsioonide esinemine (palavik, süstekoha valu, väsimus jm) https://www.med24.ee/uudised/erinevate-covid-19-vaktsiinide-kombineerimise-esialgsed-ohutusandmed .
• Tänavu oli esimene kord, kui Eestis said 65-aastased ja vanemad inimesed end riigi kulul gripi vastu vaktsineerida. Huvi oli üllatavalt suur ja gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatus tegi Eestis ilmselt suure hüppe ülespoole. Gripi ja COVID-19 vastu võib vaktsineerida koos, kummagi haiguse eest saadav kaitse sellest ei muutu ja kõrvaltoimed on samad. https://www.med24.ee/uudised/gripi-ja-covid-19-vastu-%C3%BCheaegselt-vaktsineerimine