Valik 2020. aasta tähtsamaid meditsiiniuudiseid

Tänavusest aastast on palju huvitavat kaasa võtta – eriti mõtteainet selle osas, kuidas vaktsiinide kiire väljatöötamise edulugu ka teistes valdkondades korrata, aga ka õppetunnid sellest, kuidas digitaalsed lahendused võimaldavad elu optimaalselt käimas hoida või hoopis sellest, kui väärtuslik on seni iseenesestmõistetavaks peetud vahetu kontakt, olgu siis oma pereliikmete või hoopis patsientidega. Valisin välja tänavusest aastast mõned olulisemad teemad.

Eelmise aasta omad on siin.

1. COVID-19

26. veebruaril ilmus Med24-s esimene ülevaade COVID-19 haigusest ja haigestunutest ja kohe 27. veebruaril diagnoositi Eestis esimene haigestunu. 13. märtsil kuulutas WHO välja pandeemia. Pärast seda on Med24-s järjepanu haiguse kulgu lahti harutatud:

• ülevaade 72 000 haigestunuga
• nahanähud
• südamekahjustus
• neerukahjustus
• närvisüsteemi kahjustus
• veenitromboos
• COVID-19 ja diabeet
• COVID-19 ja psüühikahäired

Lisaks pidi peatuma viroloogilistel ja immuunsüsteemiga seotud teemadel:

• Üheksa haige viroloogilise põhjaliku analüüsi käigus on saadud teada suur osa sellest, mida täna SARS-CoV-2 kohta oluliseks peame, näiteks see, et esimesel haigusnädalal on viiruskoormus ülemistes hingamisteedes kõrge ning teisel haigusnädalal, kui viirus võib rünnata alumisi hingamisteid, langeb viiruskoormus ülemistes hingamisteedes järsult.
• PCR-test võib positiivsena püsida isegi kuni 90 päeva pärast nakatumist.

COVID-19 ravivalikud on aasta jooksul teinud peadpööritavaid muutusi, mida on ka kajastatud:

• glükokortikosteroididest saavad kasu kõrge CRV-ga patsiendid
• ravimiuuringud ei ole läinud sugugi ladusalt

2. Vaktsiinid

Aasta lõpp tõi suurepärased uudised, kui esimene COVID-19 vastu suunatud vaktsiin sai heakskiidu, mitmed on veel oma korda ootamas. KKK COVID-19 vaktsiinide kohta.

3. Väärinfo levik väga kõrgetes kanalites

Käsikäes COVID-19 teadusuuringutega rullus üle maakera ka väärinfo laine. Hiljaaegu on leitud, et globaalses mastaabis oli suurimaks valeinfo leviku mootoriks USA president Donald Trump. Eestis on silmatorkavaid rumalusi viiruse kohta öelnud nii ministrid ("Mart Helme: külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Mingit hädaolukorda Eestis pole" ja "Martin Helme: koroonaviirus on Hiina biorelv") kui nende nõunik.

4. Muude vaktsiinvälditavate haiguste maailm

HPV kohta avaldati murranguline uudis, et HPV vastu vaktsineerimine tõesti kaitseb emakakaelavähi eest. Seni oli tõestatud, et vaktsineerimine kaitseb HPV-nakkuse ja vähieelsete muutuste eest, nüüd on esmakordne selge tõestus ka emakakaelavähi osas, mille ennetamine tegelikult vaktsineerimise mõte ongi.

Infektsioonhaigused vastutavad isegi 13% kasvajate eest maailmas. Seal hulgas on ka mitu vaktsiinvälditavat viirust, näiteks B-hepatiit (hepatotsellulaarne vähk), HPV (emakakaelavähk), aga samuti ravitavad nakkused nagu Helicobacter pylori infektsioon või C-hepatiit.

Gripi ja pneumokoki vastu vaktsineerimine võib kaitsta dementsuse eest.

Muret teeb COVID-19 pandeemiaga kaasnev rutiinsete vaktsineerimistega hõlmatuse langus kogu maailmas. Vaktsineerimisvastaste ja kõhklevate meeleolude levik on niigi järjepanu langetanud vaktsineerimistega hõlmatusi eriti arenenud maailmas ja pandeemia süvendas lünkasid veelgi. Inglismaal on mumpsi juhtude arv viimase kümne aasta kõrgeim, leetrite juhtude arv maailmas oli mullu suurim pärast 1996. aastat.

6. Kardiovaskulaarsed küsimused

Tõenäoliselt paradigmat muutvas uuringus kirjeldati, kuidas hüperaldosteronism on hüpertensiooni põhjuseks 3-5 korda sagedamini, kui seni arvatud, kusjuures praeguste standarduuringutega jääb see hüperaldosteronism märkamata. Kas ja kuidas see uuring tulevikus praktikat mõjutama saab, selgub edaspidi.

Eakatel hüpertoonikutel korraldatud uuringust selgus aga, et ortostaatilist hüpotensiooni õnnestub vähendada siis, kui vererõhku hästi ohjata.

7. Pediaatria

Kui COVID-19 tõttu olid kõigi pilgud tänavu pööratud eakatele, tuli ka pediaatria valdkonnast huvitavaid uudiseid. Atoopilise dermatiidi primaarseks preventsiooniks väga palju häid vahendeid ei ole, aga tänavu avaldati töö, kus näidati, et kord nädalas vannitamine kaitseb beebisid selle kroonilise nahahaiguse vallandumise eest, samas kui sagedasem vannitamine suurendas transepidermaalset veekadu ja muutis naha dermatiidi suhtes vastuvõtlikumaks.

8. Virtuaalsed konverentsid ja telemeditsiin

Konverentsid ja koolitused on olude sunnil suures osas kolinud veebi, mis on ligipääsu koolitustele oluliselt demokratiseerinud. Publikurekordeid püstitasid nii suured rahvusvahelised konverentsid kui ka meie oma kodumaised konverentsid ja koolitused. Rahvusvahelistel kongressidel said osaleda näiteks arstid, kellel väiksed lapsed või finantsid ei luba mitmeks päevaks võõrasse riiki koolitusele sõita; Eestis muutusid näiteks Tallinna Perearstide Seltsi hommiku- ja õhtuseminarid ühtäkki väga populaarseteks üle kogu riigi, osalejaid oli nii Lõuna-Eestist kui saartelt.

Ka meditsiin muutus palju virtuaalsemaks. Kui telefoni- ja e-mailikontaktid on perearstide ja -õdede töölaual juba ammu kasutusel, siis nüüd ilmusid kaugvastuvõtud ka eriarstide, vaimse tervise õdede ja ämmaemandate valikuvariantide hulka. Uue aasta algusest lisanduvad haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kaugteenused ka füsioterapeutidele, kliinilistele psühholoogidele, logopeedidele ja tegevusterapeutidele.