Valga haigla uus ravijuht peab oluliseks töötajate koolitamist

Möödunud nädala neljapäeval alustas Valga haigla ravijuhina tööd anestesioloog Neve Vendt.

Miks kandideerisite Valga haigla ravijuhi kohale? Kas teil on Valgaga mingisugune seos või selle haiglaga varasem kokkupuude?

Olen pärit Lõuna-Eestist Tartu lähedalt ning otsest seost Valgaga ei ole. Mõte kandideerida ja haigla arengu visioon tekkisid kuulutust lugedes. Kandideerimise eesmärk oli oma teadmised ja oskused piiriäärse maakonna haiglale edasi anda, et kohalikud elanikud saaksid vajalikku tervishoiuteenust kodulähedalt.

Kuidas oma visiooni sõnastasite?

Valga Haigla töötajad on väga tublid. Samuti töötavad siin paralleelselt ka Tartu Ülikooli Kliinikumi ning teiste haiglate arstid ja õed. Siinne tervishoiuteenus on hea. Siinsele elanikkonnale tuleb anda kindlust, et arstiabi pakutakse Valga maakonnas tulevikuski. Ravijuhi ülesandeks on tagada ja vastutada patsiendi ohutuse ja turvalise raviteekonna eest, milleks on vajalik töötajate pidev koolitamine ja patsientide olemasolu.

Kas töötajaid oleks vaja senisest rohkem koolitada?

See on üldhaiglate põhiprobleem, et kuna tööjõudu on vähe, siis pole inimestel koolitusteks lihtsalt aega. See on probleem, millele tuleb lahendus leida. Tegelikult on ju ka kollektiivleppes sees, et koolitused tuleb tagada.

Kui aega ei ole, siis milline võiks lahendus olla, et ikkagi koolitustele pääseks?

Osakoormusega tööjõudu tuleb juurde leida.

Kellest on Valga Haiglas praegu kõige suurem puudus?

Praegusel hetkel tundub, et haigla poolel on suurim vajadus nii eri- kui üldarstide järele. See on vastupidine teistele haiglatele, kelle suurim mure on õdede puudus. Küll aga on suur puudus kvalifitseeritud hooldajatest õendus-hooldusosakondades. Põhjuseks järjest suurenev hooldusteenust pakkuvate asutuste arv ja seega ka suurenev hooldajate vajadus. Samuti tagasihoidlikud õppe lõpetanute numbrid.

Mis tooks rohkem tervishoiutöötajaid Valga haiglasse?

Loodan, et üheks lahenduseks on võimalus töötada osakoormusega ja võimalus jätkata tööd regionaalhaiglates. Üldhaiglal tuleb leida oma nišš, millega töötajaid meelitada. Veelgi suurem vajadus on regionaalpoliitiliste otsuste järele, et maakondades säiliksid elu- ja töökohad, lasteaiad ja koolid. Valga Haigla on maakonnas suurim tööandja.

Mis võiks olla Valga Haigla nišš?

See on hea küsimus. Selle üle peame nüüd mõtlema hakkama.

Mida ikkagi peate Valga haigla tugevusteks ja eripäraks? Näiteks, kuna Läti on väga lähedal, siis kas saaks kuidagi senisest enam rõhku panna piiriülesele meditsiinile, nagu varasemalt on räägitud sünnitustega seoses?

Võib-olla on haigla tugevus just roll suurima tööandjana maakonnas. Piirialal on küll omad võlud, kuid piiriülese tervishoiuteenuse rakendamine on senini jäänud projektide tasemele (välja arvatud kiirabi ja pääste). Kas see võiks juhtuda tulevikus? Ei julge lubada.

Väiksemate haiglate puhul räägitakse sageli võimalikust erialade sulgemisest, kuna lihtsalt pole spetsialiste või koonduvadki teatud valdkonnad kompetentsikeskustesse. Milline on olukord Valgas? Kas seal on mõni eriala sulgemisohus või, vastupidi, soovite midagi näiteks koostöös kliinikumiga juurde tuua?

Väiksemate haiglate arengus on oluline ülderialade säilimine haiglaravi osas, näiteks sisearst, üldkirurg, erakorralise meditsiini arst, anestesioloog ja veel mõned. Spetsiifilisemate erialade võimekus peab säilima ambulatoorsel, päevaravi ja konsultatsiooni tasemel. Mulle tundub, et võti on koostöö regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Lihtsamad haigusjuhud lahendatakse Valga haiglas ja keerulisemad suunatakse regionaalhaiglasse. Samas toimub edasine ravi taas kohalikus haiglas.

Väljaspool Tartut elavatele inimestele on tervishoiuteenus paremini kättesaadav, kohalikus haiglas pole surve kiireks haiglast välja lubamiseks nii suur. Üldhaiglast koju suunatud patsiendid saavad palju paremini kodus iseseisvalt hakkama kui Tartu elanikud haiglast lahkudes. Võib-olla on tulevikus üks lahendus see, kui ka Tartu inimesed soovivad saada järelravi üldhaiglas. Nii nagu hetkel toimub COVID-haigete üle-eestiline liikumine vastavalt vabadele kohtadele.

Kuidas võiks selles valguses areneda patsientide transport ehk kui patsient viiakse Tartusse, siis kuidas ta ikkagi saab pärast kodulinna tagasi?

Näiteks väga hästi töötab onkoloogiliste haigete ravi. Üldjälgimine on Valga haiglas, nad ka ööbivad siin, aga keemiaravi lähevad saama päevaks kliinikumi. Õhtuks tuuakse nad tagasi. Töötajatega on samamoodi. Näiteks esmaspäevast reedeni väljub Tartust enne kella 7 töötajate buss, mis toob töötajad siia, ja õhtul liigub Tartu poole tagasi. Sellised on võimalikud lahendused nii töötajate kui patsientide transpordiks.

Kas ka teie ise käite edasi-tagasi?

Jah, Tartu lähedalt iga päev edasi-tagasi.

Kas jätkate tööd ka anestesioloogina või pühendute täielikult uuele ametikohale?

Hetkel pühendan küll suurema osa oma ajast ravijuhi tööle, kuid erialase pädevuse säilitamiseks jätkan väikese koormusega tööd anestesioloogina nii kliinikumis kui ka ehk juba uuest kuust Valga Haiglas. Valga haigla kollektiiv on mind väga hästi vastu võtnud ja usun, et erialal töötamine siin aitab kiiremine kohaneda.