VÄHILIIT 30 | Mis tehtud, mis plaanis?

Vähiliidu tegemistest rääkisid Med24-le juhatuse esimees Maie Egipt ja president ning nõukogu esimees, onkoloog Vahur Valvere.

Kui mõelda tagasi möödunud 30 aastale, on Maie Egipti sõnul Vähiliidu jaoks suurim võit see, et on suudetud kõik need aastad olemas olla ja aidatud inimestel vähki ennetada ning varakult avastada.

"Oleme loonud üle-eestilise vähipatsientide tugivõrgustiku, mis liidab 15 ühingut üle 2000 liikmega. Vähiliit käivitas rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute pilootprojektid ja viib koostöös haigekassaga läbi teavituskampaaniaid," loetles ta tegevusi. "Oleme korraldanud 17 vähinädalat erinevate vähipaikmete kohta, andnud välja teabekirjandust, tootnud filme ja klippe. Oleme korraldanud vähipatsientidele 15 tervisekoolituslaagrit, vähiliidu egiidi all toimus 14 heategevuskontserti, kaks kunstioksjoni, kümme meditsiinitöötajatele suunatud teaduskonverentsi ja neli patsientide konverentsi."

Tänu vähiliidule sõidavad mööda Eestit mammograafiabuss ning eesnäärme- ja nahavähi mobiilsed diagnoosikabinetid, mis annavad võimaluse kontrollida tervist väikestes linnades ja maakohtades, kus vastavaid erialaarste ei ole. Kümne aasta jooksul on vähiliidu mammograafiabussis käinud üle 70 000 naise ja nendest 298-l on avastatud rinnavähk, kuid 85 protsendil on see avastatud varajases staadiumis, keda on olnud võimalik tervistuvalt ravida.

"2016. aasta septembris koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga alustasid tööd mobiilsed naha- ja eesnäärmevähi varase avastamise diagnoosikabinetid. Mis puutub meeste diagnoosikabinetti, siis kartsime, et mehed ei taha uuringule tulla. Läks aga otse vastupidi: kui meie kabinet Ida-Virumaale esimesele vastuvõtule jõudis, olid mehed juba enne bussi tulekut järjekorras ootamas, et saada lahendusi oma tervisemuredele," meenutas Egipt. "See näitab, kui tähtis on jõuda teenustega inimestele võimalikult lähedale. Esimese kaheksa kuuga avastati liikuvas meestekabinetis käinutest kaheksal pahaloomuline kasvaja ja nahakabinetis 11 pahaloomulist kasvajat."

2021. aastast on vähiliidu mammograafiabussi ja diagnoosikabinettide opereerimise üle võtnud Viljandi Haigla.

"Ükski vähiliidu poolt korraldatud preventatiivne üritus ei oleks toimunud, kui Eesti parimad onkoloogid ja arstid ei oleks meiega koostööd teinud," rõhutas Egipt. "Olen väga tänulik, et ükski arst, kelle poole ma olen pöördunud, pole kunagi mulle ära öelnud ja on kirjutanud artikleid, esinenud meie pressiüritustel, konverentsidel, raadiosaadetes ja televisioonis. Me oskame hinnata nende panust, sest mõistame, kui kallis on nende aeg."

Vähitõrjeplaani rakenduskava siiani puudu

Väga olulise tähtsusega oli vähiliidu jaoks maailma vähideklaratsiooni allkirjastamine 2019. aastal vähiliidu üritusel "Terve Eestiga vähi vastu".

"Kui peaminister Jüri Ratas ei oleks seda deklaratsiooni allkirjastanud, ei oleks Eestil praegu ka uut vähitõrjeplaani, mis on väga oluline dokument igale Eesti inimesele. Loodame, et sellele järgneb ka rakendusplaan," ütles Egipt.

Vähiliidu presidendi ja nõukogu esimehe, PERH-i onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog-ülemarsti/teadus- ja arendusjuhi Vahur Valvere sõnul on Eesti vähitõrjes kõige suuremaks probleemiks riiklikul tasandil planeerimise ja koordineerimise puudumine.

"Meie riiklik vähitõrje tegevuskava vajab kiiresti rahastatud rakendusplaani ja selle elluviimine kompetentset riiklikul tasandil juhtimist," rõhutas ta. "Onkoloogid ja vähiliit on pidevalt kinnitanud, et on valmis sellesse tegevusse panustama. Nüüd ootame aktiivsemat tegutsemist ka sotsiaalministeeriumi poolt, kes kaasaks sellesse tegvusse eeskätt Tervise Arengu Instituudi ning vajadusel ka teised teemaga haakuvad asutused ja organisatsioonid."

Kui rääkida konkreetselt vähi diganostika ja ravi võimalustest Eestis, siis võib Valvere sõnul julgelt öelda, et tegutsetakse rahvusvaheliste diagnostika ja ravijuhiste alusel ning seega on kliiniline tegevus heal rahvusvahelisel tasemel.

"Kindlasti on aga ka parandamisruumi ja seda eeskätt organisatoorse poole pealt," jätkas ta. "Näiteks kogu vähi diagnostika ja ravi ei toimu multimodaalset vähiravi pakkuvates keskustes või nende koordineerimisel. Arvestades Eesti väiksust oleks parima ravikvaliteedi saavutamiseks selline spetsialiseerumine ja koordineeritud tegevus aga hädavajalik."

Valvere sõnul on probleemiks ka see, et struktureeritud kliiniliste andmete puudumine ei võimalda hinnata patsiendi raviteekonda, diagnostika ja ravi kättesaadavust ning selle kvaliteeti.

"Vähiliidule teeb ka see muret, et kogu vähipatsiendi teekonda ei käsitleta tervikuna ja ei mõõdeta patsientide ning nende lähedaste elukvaliteeti ega rahulolu vähiteekonna eri etappidel. Oleme hakanud sellel suunal läbi pilootprojektide tegema vaid esimesi arglikke samme. Puudub ka vajalik koordineeritus meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi vahel," lisas ta. "Vähitõrje edukuse üks võtmeküsimusi on piisava arvu kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajate olemasolu. Eestis kahjuks napib nii onkoloogia valdkonnas töötavaid arste kui ka meditsiiniõdesid ja tehnikuid. Nende arvu tõstmine on kvaliteetse vähiravi jätkumise seisukohalt aga kriitilise tähtsusega."

Plaanis soetada mobiilne kompuutertomograaf

Egipt nentis, et töö vähiliidus pole olnud kerge.

"Olen lähtunud sellest, et julged ei ela igavesti, kuid alalhoidlikud ei ela üldse ning püüdnud, et see, millesse ma usun, oleks osa kõigest, millega vähiliit tegeleb," lausus Egipt.

"Minu käest on küsitud, mis annab mulle jõudu seda tööd niikaua teha. Positiivne suhtumine on siin hästi tähtis. Olen näinud, et inimene võib isegi kuni oma viimaste eluminutiteni olla üdini optimistlik. Just selline elutahe ja julgus ongi mind inspireerinud ja sellel tööl nii kaua hoidnud," rääkis ta. "Vähipatsiendid on väga optimistlikud. Nad oskavad hinnata hetke võlu ja on seda ka mulle õpetanud. Kõik need ligi 57 000 vähipatsienti, kes elavad Eestis, ja kõik meie koostööpartnerid, toetajad ja sõbrad on andnud nii mulle kui ka vähiliidule motivatsiooni tegutseda ja usku, et ainult üheskoos me suudame palju ellu viia ja muuta maailma paremaks. Ema Theresa on öelnud, et kõik ei suuda teha maailmas suuri asju, kuid oluline on kõike, mida teeme, teha suure armastusega."

Ta seletas, et Eesti Vähiliidul on juba uued väljakutsed vähi ennetustegevuse jätkamiseks. Plaanis on soetada mobiilne kompuutertomograaf, mis võimaldab nii kopsuvähi sõeluuringut kui ka teisi eriarstide määratud uuringuid teha inimese elukoha lähedal, ka väljaspool suurlinnu. Nii on võimalik haigus avastada enne sümptomite ilmnemist ja tänu sellele alustada ravi väga varajases kopsuvähi staadiumis. Kompuutertomograafia, mis tagab patsiendile madala kiirgusdoosi, on asendamatu vähi diagnostikas ning eriti efektiivne ägedate haigusjuhtude ja suurte traumade korral.