Vähiga patsientide jaoks on oluline saada mõlemad COVID-19 vaktsiinidoosid
Vähiga patsientide immuunvastus COVID-19 vaktsiinidele on madalam kui tervetel inimestel ja arvestatava kaitse saamiseks on vaja vaktsineerida kahe doosiga, näitab eelretsenseerimata uuring Inglismaalt.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Vaadeldi 151 vähiga ja 54 terve inimese andmeid, keda vaktsineeriti Pfizer/BioNTechi COVID-19 vaktsiiniga Ühendkuningriigis. Esimesed inimesed (31 vähiga ja 16 tervet) said teise vaktsiinidoosi 21 päeva pärast esimest doosi. Seejärel aga muudeti Ühendkuningriigis vaktsineerimise strateegiat (nn „first dose first“) ja ülejäänud inimesed pidid teise doosi saamiseni ootama 12 nädalat.
Keskmiselt 21 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi oli immuunvastus tekkinud tervetest inimestest 97%-l, aga soliidtuumoritega patsientidest 39%-l ja hematoloogiliste kasvajatega patsientidest vaid 13%-l. T-rakuline immuunvastus tekkis 82%-l tervetest, 71%-l soliidtuumoritega ja 50%-l hematoloogiliste kasvajatega patsientidest.
Pärast teist vaktsiinidoosi 21 päeva möödumisel tõusis serokonversioon tervetel inimestel 100%-ni ja soliidtuumoritega patsientidel 95%-ni. Hematoloogiliste kasvajatega patsiente oli liiga vähe, et nende kohta midagi väita. Teise vaktsiinidoosi 21. päeval sai vaid kuus hematoloogilise kasvajaga patsienti, analüüsid võeti neist viiel ja antikehad olid tekkinud kolmel.
Patsientidest, kes ei saanud teist doosi, püsisid viie nädala möödumisel esimesest vaktsiinidoosist seropositiivsena vaid 43%.
Tegemist on jälgimisuuringuga, mis viitab, et kasvajatega patsientidel on soovituslikust vaktsineerimisskeemist kinni pidamine väga oluline.
Monin-Aldama L, et al. Interim results of the safety and immune-efficacy of 1 versus 2 doses of COVID-19 vaccine BNT162b2 for cancer patients in the context of the UK vaccine priority guidelines. MedRxiv. 2021 Mar 17. doi: 10.1101/2021.03.17.21253131.