Uus test aitab kiiremini insulti diagnoosida

Isheemiline insult on suurt tervisekadu ja surmasid põhjustav haigus, mille puhul kiire diagnoos ja ravi võib patsiendi prognoosi oluliselt mõjutada.

Kuna kliinilised insuldiskaalad hemorraagilise insuldiga patsientidel viitavad sageli suure veresoone oklusioonist tingitud isheemilise insuldi võimalusele, aga samas hemorraagilise insuldiga patsiendid ei ole endovaskulaarse trombolüüsi kandidaadid, on isheemia ja hemorraagia eristamine varase ravi seisukohalt väga oluline.

Vereanalüüsiga määratavad gliia fibrillaarne happeline valk (GFAP) ja D-dimeeride tase koos insuldi raskusastme skaalaga võimaldavad suure täpsusega hinnata isheemilise insuldi olemasolu. GFAP on varem seostatud ajuverejooksude ja traumaatilise ajukahjustusega. Kombineerituna D-dimeeridega oli võimalik välistada ajuverejooksudega patsiendid.

Prospektiivse kohortuuringu käigus võeti ühte Florida regionaalhaiglasse pöördunud insuldikahtlusega patsiendid, kellel oli sümptomite algusest möödunud vähem kui 18 tundi. Uuringust jäeti välja patsiendid, kellele oli enne vereproovide võtmist teostatud trombolüüs või kui oli näha, et vereproovide võtmine on raske.

Kliiniliste andmete, vereproovide tulemuste, viimati teadaoleva hea tervise juures olemise aja ja kujunduuringute põhjal püstitati kliiniline diagnoos: kas suure veresoone oklusioonist tingitud isheemiline insult, mittesuure veresoone oklusioonist tingitud isheemiline insult, hemorraagiline insult või transitoorne isheemiline atakk (TIA). Lisaks FAST-ED skaalale kasutati mitmeid muid insuldiskaalasid (National Institutes of Health Stroke Scale, Rapid Arterial oCclusion Evaluation (RACE), Cincinnati Stroke Triage Assessment Tool ja Emergency Medical Stroke Assessment).

Lõplikus uuringukohordis oli 323 patsienti, kellest 29-l (9%) oli suure veresoone sulgusest tingitud isheemiline insult ja 48-l (15%) oli mittesuure veresoone sulgusest tingitud isheemiline insult. Lisaks oli 13-l (4%) hemorraagiline insult ja 12-l (4%) TIA. Enamusel patsientidest (68%) oli insuldile sarnanevad haigusseisundid nagu entsefalopaatia, hüperglükeemia, hüpertensiivne kriis, migreen, posterioorse reversiibelse entsefalopaatia sündroom ja ebaselge diagnoos.

Suure veresoone sulgusest tingitud insuldiga patsientidel oli D-dimeeride tase märkimisväärselt kõrgem (keskmiselt 1213 ng/ml) kui mittesuure veresoone sulgusest tingitud insuldiga patsientidel (keskmiselt 617 ng/ml). GFAP oli hemorraagilise insuldiga patsientidel märkimisväärselt kõrgem (keskmiselt 1464 pg/ml) kui kõigil teistel insuldikahtlusega patsientidel (keskmiselt 48 pg/ml). Vereanalüüside kombineerimine kahe testiga, kas FAST-ED või RACE, oli suure veresoone sulgusest tingitud isheemilise insuldi tuvastamisel kõige parema tundlikkuse ja spetsiifilisusega.

Kahe biomarkeri äralõikepiiridega (GFAP 213 pg/ml ja D-dimeerid 600 ng/ml) ja FAST-ED skooriga >2 palli oli võimalik suure veresoone oklusioonist tingitud isheemilist insulti ennustada 71%-lise tundlikkuse ja 94%-lise spetsiifilisusega. Kui vaadeldi ainult alla kuue tunni kestnud sümptomaatikaga patsiente, oli tundlikkus isegi parem (81%), kuid spetsiifilisus püsis sama (93%).

Analüüside ja kliinilise skoori kombineerimisega õnnestus välistada kõik hemorraagilise insuldiga patsiendid. Kõige rohkem valepositiivseid andis uus metoodika mittesuure veresoone sulgusega isheemilise insuldiga patsientidel ning TIA-ga patsientidel.

Kui suure veresoone sulgusega isheemilisi insulte oleks juba haiglaeelses etapis võimalik eristada hemorraagilise insuldiga patsientidest, võiks see insuldiga patsientide käsitluse kiirust oluliselt parandada.

Durrani Y, et al. Prospective Validation of Glial Fibrillary Acidic Protein, d‐Dimer, and Clinical Scales for Acute Large‐Vessel Occlusion Ischemic Stroke Detection. Stroke: Vascular and Interventional Neurology. 2024. doi: 10.1161/SVIN.123.001304.