Uus rahvatervishoiu seadus läbis Riigikogus kolmanda lugemise
Riigikogu võttis vastu uue rahvatervishoiu seaduse, mille eesmärk on tagada parem inimeste tervise kaitse ja luua soodne keskkond, et inimesed elaksid kauem tervena. Esmakordselt tekib seaduses alus sekkuda libameditsiini levitamisesse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on kogu riigi arengu ja tuleviku jaoks eriti oluline kujundada lastele elu-, õpi- ja kasvukeskkond, mis toetab tervise hoidmist ning võimaldab neil seeläbi elada tulevikus kauem tervena. „Seadus seisab tervete laste eest. Näiteks on edaspidi lubatud solaariumi- ja tätoveerimisteenused vaid täisealistele, parandatakse koolitoitlustuse kvaliteeti, muudetakse mitmeid tervisekaitse nõudeid ja piiratakse libameditsiini,“ ütles Sikkut.
„On tähtis, et me ei tegele ainult probleemidega, kui need on juba tekkinud, vaid hoolitseme selle eest, et neid eos ennetada. Eestis on ligi 40% kõigist surmadest seotud riskikäitumisega ehk ennetatavad,“ sõnas Sikkut. „Ja tihti on seda võimalik teha suhteliselt odavate tõenduspõhiste sekkumistega, mis aitavad kokku hoida meie raviraha, kuid mis veel olulisem – kaitsta inimeste tervist.“
Uus regulatsioon seab reeglid otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste kasutamisele. Need kehtestatakse mürgiste taimede, loomade ning taimsete ja loomsete produktide ning ohtlike kemikaalide kasutamisele. Sellega luuakse esmakordselt alus sekkuda libameditsiini ja sellega seotud valeinfo levitamisse. Nimelt annab seadus terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, juhul kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMS-i tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel.
Uue seaduse järgi on solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Teadusuuringud näitavad, et inimestel, kes on elu jooksul vähemalt ühe korra solaariumi külastanud on 20% suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui solaariumit mittekülastavatel inimestel. Kui esimene solaariumikülastus on toimunud nooremas eas, tõuseb melanoomi haigestumise risk 59%, mis kasvab iga kasutuskorraga. Eestis on melanoom 15–29-aastaste seas üks enamlevinud vähkkasvajatest.
Ka tätoveerimisega on seotud mitmed terviseohud, mis tulenevad peamiselt seal kasutatavatest värvainetest. Mida varasemas eas inimene nende ainetega kokku puutub, seda suurem on tõenäosus elu jooksul vähki haigestuda. Konkreetsed nõuded määratakse ka ilu- ja isikuteenustele, sealhulgas neid osutava isiku teadmistele ja oskustele.
Uue seaduse kohaselt kehtestab koolis müügiks pakutavale toidule nõuded kooli direktor, nende koostamisel saab direktor tugineda Tervise Arengu Instituudi koostatud juhendile, mis juba praegu on veebist leitav. Näiteks ei ole soovitatav müüa suhkru- ja soolarikkaid tooteid. Eelistada tuleb puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja muid toite, mis toetavad tasakaalustatud toitumist. Seejuures on Eesti üks väheseid EL-i riike, kus ei ole seni koolides müügiks pakutavale toidule kehtestatud mingeid nõudeid. Kõigis EL-i riikides peale Eesti, Poola, Tšehhi ja Itaalia on seatud koolides toidule ja jookidele nõuded.
Eelnõuga ajakohastatakse ja täpsustatakse ka kohalike omavalitsuste ülesandeid rahvatervishoiu valdkonnas ja viiakse need praktikaga kooskõlla. Kohalikel omavalitsustel on juba praegu suur vastutus elukeskkonna kujundamisel ning paljude oluliste teenuste pakkumisel, mis mõjutavad otseselt ka rahvastiku tervist.
Uues seaduses saab senisest selgemalt kirja osapoolte vastutus ja roll ning rakendatakse põhimõte „tervis igas poliitikas“. Ehk tervist ei saa hoida ja edendada tulemuslikult, kui seda teeb üksnes tervise valdkond. Oluline on, et ka teistes valdkondades arvestatakse tervisemõjuga, nende valdkondade eest vastutavad ministeeriumid võtavad otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel arvesse mõju rahvastiku tervisele.
Rahvatervishoiu seadus ja selle määrused mõjutavad paljusid igapäevaseid teenuseid ja asutusi. Näiteks reguleeritakse rahvatervishoiu seaduse alusel keskkonna- ja toitlustamise nõudeid lasteaedadele, koolidele ning hoolekandeasutustele. Samuti sätestatakse rahvatervishoiu seaduse alusel nõuded näiteks elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele ning ujulatele.
Alates 1995. aastast senini kehtiv rahvatervise seadus asendatakse uue terviktekstiga. Uus rahvatervishoiu seadus jõustub 1. septembril.