Uus diagnoos: kompleksne posttraumaatiline stressihäire

Zürichi ülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline meeskond on ära kirjeldanud pikalt oodatud uue diagnoosi sümptomid ning koostanud juhised patsientide hindamiseks ja raviks.

PTSH on üks paremini tuntud traumaatilistele sündmustele järgnev psüühikahäire, mida iseloomustavad pealetükkivad mälestused ja kujutluspildid või sündmusega seotud unenäod. Aastakümneid on aga teada, et osadel juhtudel on trauma läbi teinutel laiem spekter psühholoogilisi muutusi, mis kujunevad tavaliselt pärast kauakestvaid või korduvaid traumaatilisi läbielamisi, näiteks kokkupuude sõjaga, väärkohtlemine lapsena, seksuaalne väärkohtlemine, lähisuhtevägivald või piinamine. Paljud eksperdid on seetõttu soovitanud PTSH diagnostilisi kriteeriume muuta või kohandada.

Tänavu avaldas WHO rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni uue 11. variandi (RHK-11). Selles on eraldi diagnoosina kirjeldatud kPTSH, mida iseloomustavad kolm peamist sümptomite klastrit: rasked kroonilised häired emotsioonide regulatsioonis, identiteedis ja suhetes.

Eneseorganiseerimise häirete tavaliste tunnustena võivad esineda liigsed või kõrgendatud emotsionaalsed reaktsioonid, väärtusetusetunne, toimunuga seotud häbi- või süütunne. Samuti esinevad püsivad raskused suhete hoidmisel või teistega läheduse tundmisel. PTSH-ga kattuvatest sümptomitest võivad esineda pealetükkivad mõtted või kujutluspildid toimunust, õudusunenäod, vältiv käitumine, sotsiaalne eemaletõmbumine ja ülemäärane valvelolek.

kPTSH esineb 1-8%-l üldpopulatsioonist ja kuni 50%-l vaimse tervise asutuste patsientidest.

Zürichi ülikooli teadlased oma meeskonnaga avaldasid ajakirjas The Lancet KPTSH diagnoosimise põhjalikuma juhendi, kus käsitletakse ka võimalikke ette tulevaid raskusi, haiguse eripärasid lastel ja noorukitel. Antakse suuniseid seisundi eristamiseks muudest psüühikahäiretest nagu raske depressioon, bipolaarne häire, psühhoos või isiksushäired. Tehakse ülevaade kõigist kättesaadavatest terapeutilistest sekkumistest ja ravijuhistest. Uuringutes soovitatakse mitut modaalsust kasutavaid ravisekkumisi, kusjuures esialgu peaks fookus olema ohutusel, psühhoharidusel, patsiendi-tervishoiutöötaja koostööl ning sealt juba jätkatakse enesereguleerimise oskuste ja traumale keskendunud sekkumistega.

USA-s kasutusel olev DSM-5 klassifikatsioon praegu kPTSH-d eraldi diagnoosina ei tunnista.

Maercker A, et al. Complex post-traumatic stress disorder. Lancet. 2022 Jul 2;400(10345):60-72. doi: 10.1016/S0140-6736(22)00821-2.