Uuringud löövad kokku vaktsineerimise kasusid

Esimeses uuringus (1) hinnati COVID-19 vaktsineerimise mõjusid Euroopas. Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni kuulub 54 riiki (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka näiteks Iisrael, Valgevene, Vene Föderatsioon, Türgi, Kasahstan, Tadžikistan, Ukraina, Usbekistan jm).

2023. aasta märtsiks oli MTO Euroopa regioonis registreeritud üle 2,2 miljoni COVID-19 surmajuhu ning käesolevas uuringus püüti hinnata, kui palju surmajuhtusid hoidis COVID-19 vastu vaktsineerimine selles regioonis ära vahemikus detsembrist 2020 kuni märtsini 2023.

Retrospektiivses andmete analüüsis tugineti kirjanduse andmetele vaktsiinide efektiivsuse kohta ning ringlevate SARS-CoV-2 variantide iseloomustusele Euroopa jälgimissüsteemi andmetel. Andmeid koguti kuue vanusegrupi kohta (25-49 aastat, 50-59 aastat, kõik üle 60-aastased, 60-69 aastat, 70-79 aastat ning üle 80-aastased). Analüüsidesse võeti andmed ainult nendest riikidest ja aladelt, mis olid raporteerinud andmeid nii COVID-19 vastu vaktsineerimiste kui suremuse kohta vähemalt ühe kohta neljast vanemast vanusegrupist ja seda iganädalaselt vähemalt 90% uuringuperioodi kohta. Arvutati eeldatav COVID-19 suremus ilma vaktsineerimisteta ja võrreldi seda raporteeritud suremusega.

Vahemikus detsembrist 2020 kuni märtsini 2023 oli piisavalt andmeid 34 riigi ja territooriumi kohta, kus COVID-19 vastu vaktsineerimine aitas ära hoida umbes 1,6 miljonit surmajuhtu (vahemikus 1,5-1,7 miljonit) üle 25-aastastel inimestel. 96% ära hoitud surmajuhtudest olid üle 60-aastastel inimestel ning 52% üle 80-aastastel. Esimene tõhustusdoos hoidis ära 51% välditud surmajuhtudest ning 60% välditud surmajuhtusid jäid SARS-CoV-2 omikronvariandi levimise perioodile.

Seega üle 2,5 aastat kestnud analüüsitava perioodi jooksul hoidis COVID-19 vastu vaktsineerimine ära 1,6 miljonit koroonasurma. Riskigruppide immuunkaitse ajakohasena hoidmine on vajalik, leiavad uuringu läbi viinud teadlased.

Teises uuringus (2) hindab USA Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (CDC), et viimase 30 aasta jooksul on rutiinsed vaktsineerimised aastatel 1994-2023 sündinud laste seas USA-s ära hoidnud umbes 1,1 miljonit surma, 508 miljonit haigusjuhtu, 32 miljonit hospitaliseerimist ja hoidnud kokku 540 miljardit dollarit.

Kokkuhoiuks loeti raha, mis oleks kulunud esmasinfektsiooni raviks ja hilistüsistuste käsitlemiseks. Kui arvesse võtta ka kaudseid kulusid, mis tekkinuks näiteks vaktsiinvälditavaid haigusi põdenud lastel kujunenud puudest või laste haiguse ajal vanemate töövõimetusest, on hinnanguline kokkuhoid lausa 2,7 triljonit dollarit.

Rutiinsed vaktsineerimised lastel on olnud kõige olulisem rahvatervise strateegia, mis jätkuvalt toob pidevalt kasu elanikkonna tervisele ja majandusele, edendades samas ka võrdsust tervise osas. 2024. aastal on USA-s olnud 13 leetripuhangut, mis on suures osas seotud vaktsineerimata lastega kogukondadega.

Kolmandas uuringus (3) hindab Maailma Terviseorganisatsioon, et viimase 50 aasta jooksul on globaalne ligipääs vaktsiinidele aidanud ära hoida 154 miljonit surmajuhtu, neist 146 miljonit lastel.

Modelleerimisuuringus kasutati matemaatilisi ja statistilisi mudeleid, et hinnata 14 patogeeni vastu vaktsineerimise mõju viimase 50 aasta jooksul. Mudelites arvestati hõlmatust kõigi rutiinsete ja täiendavate vaktsiinidega, mis on manustatud alates 1974. aastast. Hinnati ära hoitud haigestumust ja suremust igas vanusekohordis; eeldatavat haigestumist mudeldati vaktsineerimisprogrammidele eelnenud ajalooliste andmete põhjal.

Mudelite kohaselt on alates 1974. aastast vaktsineerimine aidanud ära hoida 154 miljonit surmajuhtu, neist 146 miljonit alla viieaastastel lastel ja neist 101 miljonit alla üheaastastel lastel. Iga ära hoitud surmajuhu kohta on lisandunud keskmiselt 66 tervena elatud eluaastat, mis teeb kokku 10,2 miljardit tervena elatud eluaastat.

Lisaks lubavad mudelid oletada, et 40% globaalsest imikusuremuse langusest ja 52% imikusuremuse langusest Aafrikas on toimunud tänu vaktsineerimistele. 2024. aastal on alla kümneaastasel lapsel 40% suurem tõenäosus järgmise sünnipäevani elada võrreldes hüpoteetilise stsenaariumiga, kus vaktsineerimist poleks maailmas olemas olnud. Suurenenud suremus on jälgitav hilise täiskasvanueani.

Mudeli koostajad rõhutavad, et üldine ligipääs vaktsineerimistele on vajalik ning selleks on vaja tugevdada esmatasandi arstiabi, et vaktsineerimisprogrammid saaksid usaldusväärselt jätkuda ning ka edaspidi oleks võimalik elusid kaitsta välditava infektsioonisuremuse eest.

1. Meslé MMI, et al. Estimated number of lives directly saved by COVID-19 vaccination programmes in the WHO European Region from December, 2020, to March, 2023: a retrospective surveillance study. Lancet Respir Med. 2024 Aug 7:S2213-2600(24)00179-6. doi: 10.1016/S2213-2600(24)00179-6.
2. Zhou F, et al. Health and Economic Benefits of Routine Childhood Immunizations in the Era of the Vaccines for Children Program - United States, 1994-2023. MMWR Morb Mortal Wkly Rep. 2024 Aug 8;73(31):682-685. doi: 10.15585/mmwr.mm7331a2.
3. Shattock AJ, et al. Contribution of vaccination to improved survival and health: modelling 50 years of the Expanded Programme on Immunization. Lancet. 2024 May 25;403(10441):2307-2316. doi: 10.1016/S0140-6736(24)00850-X.