Uuring: ravimite ja teiste tervisetehnoloogiate hindamise raamistik vajab kaasajastamist

Võrreldi Inglismaal, Iirimaal, Rootsis ja Eestis kasutatavaid hindamismetoodikaid ning intervjueeriti erinevaid hindamisprotsessi osapooli Eestis.

„Tervisetehnoloogiate majanduslikul analüüsil kasutatakse ühe olulisema otsustuskriteeriumina kulutõhususe lävendit. See on kokkuleppeline summa, mida ühiskond on valmis maksma tervisekasu eest, mis vastab ühele kvaliteediga kohandatud eluaastale. Kui tõhusa sekkumise kulu kvaliteetse eluaasta kohta pole sellest summast kallim, siis loetakse see majanduslikult põhjendatuks,“ ütles uuringu üks autoritest, Centari vanemanalüütik Sten Anspal.

„Eestis kasutatavad kulutõhususe lävendid on püsinud muutumatuna ligi kümme aastat, kuigi nii Eesti inimeste elatustase kui ka Haigekassa eelarve on selle aja jooksul kasvanud. Uuringus võrdlesime lävendeid, mida kasutatakse erinevates Euroopa riikides. Täna näeme, et Eestis kasutatavad läven­did jäävad alla paljudes teistes riikides, sealhulgas meiega sarnase elatustasemega Kesk- ja Ida-Euroo­pa riikides kasutatavatele,“ tõdes Anspal. „Seda silmas pidades teeme uuringus soovituse kasutatavaid läven­deid regulaarselt ümber vaadata ja hinnata, kas summa, mis oleme valmis tervisekasu eest maksma, vastab jätkuvalt ühiskonna vajadustele ja või­ma­lustele.“

Teine oluline metoodiline küsimus on seotud sellega, kuidas majanduslikus analüüsis käsitletakse tulevikus tekkivaid kulusid ja tervisetulemeid. Nii nagu ka investeeringute tasuvusanalüüsides, võetakse tulud ja kulud arvesse seda väiksema kaaluga, mida kaugemal tulevikus nad tekivad. Seda kaalu kirjeldab parameeter, mida nimetatakse diskontomääraks. „Mida kõrgem on diskontomäär, seda vähemal määral võtame otsustamisel arvesse kauges tulevikus tekkivaid tervisemõjusid. Tõime välja, et enamik Euroopa riike kasutab tervisetehnoloogiate hindamisel madalamat diskontomäära kui Eesti,“ sõnas uuringu kaasautor, Centari vanemanalüütik Janno Järve.

Uuringus intervjueeritud ravimitootjad tõid välja, et Eestis kasutatav tervisetehnoloogiate hindamise juhend vajaks uuendamist – vaja oleks detailsemaid suuniseid aktsepteeritavate metoodiliste valikute osas. Uuringus käsitletud välisriikide juhendid on märksa detailsemad. Muuhulgas käsitletakse neis põhjalikumalt ka selliseid teemasid nagu patsientide ja teiste huvirühmade kaasamine. „Patsientide perspektiivi sisukas kaasamine hindamis­protsessi ei ole kindlasti lihtne, aga teiste riikide praktikatest võiks Eestil olla mõndagi õppida,“ ütles Anspal.