Uuring: neuroborrelioosi sümptomite püsimine on seotud immuunvastusega

Igal aastal diagnoositakse Euroopas puukborrelioosi 200 000 juhul, neist 15%-l on tegemist neuroborrelioosiga. Suurem osa patsientidest paraneb korrektse raviga, kuid 10-20%-l patsientidest jäävad sümptomid püsima ka pärast ravi. Varasemates uuringutes on näidatud, et Borrelia bakterid ei suuda antibakteriaalset ravi üle elada ja seega ei ole sümptomite püsimise taga persisteeruv infektsioon.

USA ja Sloveenia teadlaste koostöös uuriti 79 neuroborrelioosiga patsienti haiguse diagnoosimisel ja aasta pärast ravi. Uuritavate liikvoris mõõdeti 20 erineva immuunmediaatori taset. Uuringu alguses oli suurema osa mõõdetud põletikumediaatorite tase liikvoris kõrge, mis on ka arusaadav – neuroborrelioosi korral paikneb infektsioon närvisüsteemis.

Antibakteriaalse ravi järel suuremal osal patsientidest sümptomid taandusid ja põletikuliste tsütokiinide tase liikvoris normaliseerus. Seevastu 27 patsiendil, kellel neuroborrelioosi ravi järgselt jäid sümptomid püsima kuueks kuuks või kauem, oli seerumis interferoon-alfa (IFN-α) tase tõusnud ja jäi püsima kõikide mõõtmishetkede ajal. Kõrgeimad IFN-α tasemed olid seotud kõige tugevamalt väljendunud sümptomitega.

Seega näib, et kuigi puukborrelioos on põletikuvastuse käivitaja, on antibakteriaalse ravi järgselt püsima jäänud sümptomid seotud immuunmehhanismide püsiva aktiivuse, mitte persisteeruva infektsiooniga. Kui tulemusi õnnestub korrata suuremates uuringutes, võib tulevikus uurida neuroborrelioosile järgnevate püsivate sümptomitega patsientidel näiteks immuunsupressiivse ravi rakendamist.

Hernández SA, et al. Association of Persistent Symptoms after Lyme Neuroborreliosis and Increased Levels of Interferon-α in Blood. Emerg Infect Dis. 2023 Jun;29(6):1091-1101. doi: 10.3201/eid2906.221685.