Uuring näitab, kuidas gripp raseduse korral loodet mõjutab

See, et rasedad on gripi raske kulu ja suremuse riskigrupis, on juba pikka aega teada. Nüüd avaldati kümneaastase hiirtel korraldatud uuringu tulemused, mis aitavad mõista, kuidas gripp rasedatel eluohtlike tüsistusteni viib – viirus ei püsi ainult kopsudes, vaid levib igale poole mööda ema keha laiali ja põhjustab „vaskulaarse tormi“. Uuringu tulemustega saab paralleele tõmmata ka COVID-19 käitumisega organismis. Tööd on juba kirjeldatud kui kõige olulisemat edasiminekut põletikuga kulgevate nakkushaiguste mõistmisel viimase 30 aasta jooksul.

Seni pole päris selge olnud, kuidas gripp ema- ja lapsepoolseid tüsistusi tekitab. Enamjaolt on süüdistatud rasedusega seoses suprimeeritud immuunsüsteemi, kuid nüüd leiti, et tegu on hoopis vastupidise olukorraga, kus gripp põhjustab rasedate kopsudes kõrgemat immuunvastust võrreldes mitterasedatega. A-gripp käitub rasedate ja mitterasedate naiste (siin uuringus tiinete ja mittetiinete hiirte) organismis täiesti erinevalt. Gripiviirus ise ei liigu otse emalt lapsele, kuid gripi laialdased mõjud kogu ema organismis toovad kaasa tüsistused lapsel nagu üsasisene kasvupeetus, raseduse katkemine ja enneaegne sünnitus.

Mittetiinetel hiirtel püsis gripiga seotud põletikuvastus lokaalselt kopsudes ja oli isemööduv. Seevastu tiinetel hiirtel levis viirus mööda suuri veresooni, seal hulgas aorti. Järgnes intensiivne põletikureaktsioon, mida uurijad nimetavad „vaskulaarseks tormiks“. Vaskulaarse tormi puhul on tõusnud proinflammatoorsed ja viirusevastased mediaatorid, kohale ilmuvad erinevad monotsüüdid, neutrofiilid ja T-rakud, veresoonte seintes suurenevad adhesioonimolekulide ja erinevate retseptorite tasemed. Tagajärjeks on märkimisväärne vaskulaarne düsfunktsioon, vähenenud verevool platsentasse ja lootele, platsenta kasvu pidurdumine, loote üsasisese kasvu pidurdumine (mõlemate kaal vähenes siin uuringus hinnanguliselt 10-20%), platsenta ja loote aju hüpoksia ning kõrgem vaba loote DNA tsirkulatsioon ema vereringes. Ema verest leiti samu valke, mis on seotud preeklampsiaga ja oletatakse, et gripp võib vallandada preeklampsia-sarnased protsessid.

Gripiga nakatunud mittetiinetel hiirtel mingit märgatavat muutust endoteeli funktsioonis või viiteid vaskulaarsele põletikule ei leitud. Seega käitub vähemalt loomkatses tiinete ja mittetiinete grippi haigestunud loomade organism haiguse puhul väga erinevalt. Uurijad oletavad, et tulevikus võib rasedatel gripi raviks olla selliseid ravimeid, mida mitterasedatel ei kasutata.

Infektsioonide (nt gripp, tsütomegaloviirus, herpesviirused, aga ka muud raskemad põletikud nagu kopsupõletik või neeruvaagnapõletik) põdemine raseduse ajal toob kaasa suurenenud riski erinevateks neuropsühhiaatrilisteks häireteks lapsel, näiteks skisofreenia, meeleoluhäired, autism või vaimse arengu mahajäämus. Rasedate gripi vastu vaktsineerimine on üks viis, kuidas kaitsta ema ja loodet selle haiguse ohtlike tagajärgede eest.

Liong S, et al. Influenza A virus causes maternal and fetal pathology via innate and adaptive vascular inflammation in mice. Proc Natl Acad Sci U S A. 2020 Sep 21;202006905. doi: 10.1073/pnas.2006905117.