Uuring: kolmandiku esmatasandi vastuvõttudest saaks lahendada kaugvastuvõtu teel (1)

COVID-19 piirangud suunasid palju esmatasandi vastuvõttudest distantskanalitesse, olgu selleks siis suhtlus e-kirja, telefoni, spetsiaalse suhtluskanali või videokonsultatsiooni vormis. Uuringus osales 205 esmatasandi tervishoiutöötajat, eesmärgiks oli hinnata kaugteenuste potentsiaali COVID-19 järgsel ajal, samuti peamisi takistusi kaugteenuste rakendamisel.

Eesti Arstis avaldatud uuring näitab, et 38% perearsti ja pereõdede vastuvõttudest saaks lahendada kaugvastuvõtuna. 22% tervishoiutöötajatest arvas, et koguni üle 50% ambulatoorsetest vastuvõttudest saaks lahendada kaugvastuvõtu teel. COVID-19 piirangute ajal oli enim on kasutusel suhtlemine patsiendiga telefoni ja e-kirja vahendusel. Ligi pooltel vastanutest oli esinenud tehnilisi probleeme kaugvastuvõttude tegemisel.

Takistustena kaugvastuvõttude tegemisel toodi välja peamiselt tehnilisi probleeme, mida mainisid ligi pooled vastajatest; kolmandik tõi välja isiklikud takistused, nagu hirm võtta vastutust patsienti nägemata ja eelistus suhelda näost näkku; sama palju vastajaid mainis turvalisuseprobleeme ja töötajate puudust. Umbes pooled tervishoiutöötajad arvasid, et patsiendid ei soovi kaugvastuvõtte.

Tervishoiutöötajate hinnangul kulub neil ühel vastuvõtul keskmiselt 11,0 minutit patsiendi küsitlemisele pöördumise põhjuse ja probleemi olemuse mõistmiseks. Vastanutest 65% arvas, et patsiendi poolt enne visiiti täidetud küsimustik muudaks nende töö lihtsamaks. Valdavalt sooviti, et patsient oleks küsimustiku täitnud enne vastuvõttu ja elektroonselt.

Uuringu autoriteks Kadri Suija, Siim Nahkur, Reet Laidoja, Ruth Kalda. Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur (COVSG41 „Patsiendiküsimustiku prototüübi väljatöötamine ja sisend meditsiinidokumendi standardile COVID-19 küsimustiku näitel“).