Uuring: haridus, tööstaatus, peresuhted ja vaimne tervis aitavad ennustada infarkti riski ja personaliseerida ennetavat ravi
Eesti teadlaste uuring näitab, et lisaks teadaolevatele meditsiinilistele faktoritele nagu vererõhk ja kolesterool aitab ka inimeste sotsiaalmajanduslik taust ennustada, keda võib tabada infarkt. Uuringu tulemused võiks parandada iga kümnendat raviotsust ja päästa nõnda elusid.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuring näitab, kuidas haridus, töö- ja abielustaatus, depressioon, kehamassiindeks ja füüsiline aktiivsus aitavad ennustada, keda võiks tabada infarkt või insult. Selle informatsiooni arvestamine aitab muuta arstide raviotsused - infarkti puhul on selleks ennetav ravi statiinidega - täpsemaks ühel inimesel kümnest.
Eesti rahvatervise arst ja uuringu peamine autor Taavi Tillmann sõnas, et sellist infot sotsiaalse tausta ja käitumise kohta on kerge hankida.
"Peab vaid patsiendilt küsima. Meie andmed näitavad, et sotsiaalmajanduslikust taustast tulev lisaväärtus on enam-vähem sama suur kui geeniandmetest tulenev lisaväärtus. Seega on nii geneetilised faktorid kui ka sotsiaalsed faktorid olulised, et pakkuda üha personaalsemat ja ennetavat ravi," rõõmustas Tillmann.
Uuringu esimeses faasis vaadati andmeid 15 000 terve inimese kohta Venemaalt, Poolast ja Tšehhi Vabariigist, kes ühinesid sealsete riikide HAPIEE-nimeliste biopankadega kümme aastat tagasi. Praeguseks on teada, keda tabas infarkt ja keda mitte. Tillmann ja kolleegid läksid tagasi alg-andmetele ja küsisid „kui me oleksime mõnda algoritmi rakendanud kümme aastat tagasi, siis milline neist oleks kõige täpsemini ennustanud infarkti teket?“ Nad testisid seda algoritmi, mida perearstid hetkel kasutavad statiinide määramisel teise algoritmiga, mis peegeldab paremini Ida-Euroopas suuremat haiguskoormat ja kolmandaga, kuhu olid lisatud uued riskifaktorid. Viimane nendest töötas kõige täpsemini igal mõõdupuul.
Soovides olla eriti kindel selles leius, vaatas Tillmann uuringu teises faasis tulemusi Eesti kontekstis. Koostöös Geenivaramu teadlastega Kristi Lälli, Krista Fischeri, Tõnu Esko ja Andres Metspaluga tegid nad samasuguseid võrdlusi Geenivaramu andmete peal. Samad tulemused ilmnesid ka Eesti andmetega. Geenivaramu teaduri Kristi Lälli sõnul on rõõm näha, et Geenivaramu andmete abil tehakse maailma tipptasemel teadust.
“Suurt rolli mängivad selles teadustöös ka Eesti geenidoonorid, kelle panuseta taolised uuringud ei sünniks,” tänas Läll geenidoonoreid.
Uuringu tulemused annavad arstidele ja rahvatervise ekspertidele uued riskiskoorid, mis töötavad hästi Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. See on eriti tähtis, kuna haigestumine on Eestis umbes kaks korda kõrgem, kui Lääne-Euroopas, mistõttu senised Lääne-Euroopa mudelid ei tööta Eestis nii täpselt. Teiseks näitab uuring, et sotsiaalmajanduslik taust ja sotsiaalsed riskitegurid on olulised haigusriski hindamisel ja ennetava ravi planeerimisel. Järgmine samm oleks mõelda selle peale, kuidas sotsiaalseid riskifaktoreid paremini integreerida olemasolevate tervishoiu teenustega nagu näiteks sõeluuringutega.
Uuring publitseeriti sel nädalal mainekas südamehaiguste teadusajakirjas European Heart Journal. Uuringut rahastasid teadusfondid Suurbritanniast (Wellcome Trust, NIHR, MRC), Eestist (ETAg), Ameerika Ühendriikidest (NIH, NIA), Belgiast (FWO BOF), Venemaalt (RFS, RAS), Skandinaaviast (NordForsk, AOF), Poolast (NSCP) ja Euroopa Liidust.
T Tillmann, K Läll, O Dukes, G Veronesi, H Pikhart, A Peasey, R Kubinova, M Kozela, A Pajak, Y Nikitin, S Malyutina, A Metspalu, T Esko, K Fischer, M Kivimäki, M Bobak. “Development and validation of two SCORE-based cardiovascular risk prediction models for Eastern Europe: a multicohort study”, European Heart Journal. doi:10.1093/eurheartj/ehaa571
Artikli link: https://academic.oup.com/eurheartj/article-lookup/doi/10.1093/eurheartj/...