Uuring: arstid suhtuvad meeste valusse tõsisemalt kui naiste omasse
Hiljutisest uuringust selgub, et haigla erakorralise meditsiini osakonnas saavad naispatsiendid meespatientidega võrreldes harvem valuvaigisteid. Isegi, kui nad pöörduvad EMO-sse samasuguse tervisehädaga. Soolise eelarvamuse tõttu saavad naised kas siis vähem abi või meestest erinevat arstiabi.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Kuna valu on subjektiivne, paluvad arstid tavaliselt patsientidel hinnata oma valu kümne palli skaalal. Selle alusel teevad arstid otsuseid, kas määrata patsiendile valuvaigisteid ja kui tugevaid. Numbriline skaala peaks aitama ühtlustada valu leevendavat ravi tervikuna, vahendab Vikerraadio saade "Teadusuudised".
Sellegipoolest kardavad naised sageli, et nende valu ei võeta nii tõsiselt kui meeste oma. Selle põhjus seisneb stereotüüpides, mille kohaselt on naised emotsionaalsemad ja dramaatilisemad.
Teadlased vaatasid paar päeva tagasi avaldatud uuringus enam kui 17 000 EMO patsiendi andmeid, muu hulgas nende sugu, vanust, patsiendi valuhinnangut ja väljakirjutatud ravimeid ning keskendusid valudele, millel pole peale vaadates otsest põhjust. Nende hulka kuulub näiteks peavalu või valu rinnus.
Selgus, et teatud tüüpi valude korral said mehed valuvaigisteid 47 protsendil, naised 38 protsendil juhtudest. Samas hindasid naised oma valu keskmiselt veidi nõrgemaks kui meespatsiendid.
Uurimismeeskond koostas tervishoiutöötajatele samuti katse. Rohkem kui sada õde pidid lugema teksti, mis kirjeldas patsiendi arstile pöördumist. Juures oli ka valuhinnang: üheksa kümnest. Seejärel paluti igal õel hinnata patsiendi valu tajumist nullist sajani, et anda juhtumile oma hinnang, mitte korrates patsiendi antud numbrit. Kui kujuteldav patsient oli mees, hindasid õed tema valu keskmiselt 80, naise valu aga 72 punktiga.
Niisiis langesid katses ja andmeuuringus nähtud soopõhised erinevused valuvaigistite määramisel omavahel kokku. See võib tähendada, et arstid on teatud patsientide suhtes valuvaigistite määramisel liiga ettevaatlikud. Naised võivad aga oma valust arstidele rääkida teisiti või kauem ilma ravimiteta hakkama saada.
