Uurimus: Eestis põeti COVID-19 tekkelist kopsupõletikku raskelt
Eestis põeti COVID-pneumooniat raskelt: 89% patsientidest vajas haiglaravi, selgus Ivi Sonni ja Steneli Ploompuu auhinnatud uurimustööst.
Dr Ivi Sonn ja dr Steneli Ploompuu pälvisid oma tööga "COVID-19 tekkeline kopsupõletik: riskifaktorid, diagnoosimine ja ravikäsitlus" perearstide residentide seas auhinnalise teise koha.
Steneli Ploompuu sõnul oli uurimustöö eesmärk kirjeldada COVID-19 pneumooniat ehk kopsupõletiku esinemist ja selle kujunemist soodustavaid faktoreid SARS-CoV-2 suhtes testitud positiivsetel isikutel Eestis 2020. aasta veebruarist ühe aasta jooksul. Lisaks sooviti hinnata COVID-19 pneumooniaga isikute diagnoosimist ja ravikäsitlust pandeemia esimese laine ajal.
„Leidsime, et COVID-19 pneumoonia oli raske haigus: 89% vajas haiglaravi. Ravi oli enamasti sümptomaatiline ning rohkelt kasutati antipüreetikume ja antibakteriaalset ravi. Viimane oli tõenäoliselt suuresti ülekasutatud, sest sekundaarne bakteriaalne infektsioon tihti ei kinnitunud, kuid oli mõneti arusaadav, sest esimese laine ajal ei olnud kujunenud ühest ravikäsitlust ning haigust põeti raskelt,“ märkis Ploompuu.
Uuring näitas, et COVID-19 pneumooniat soodustavateks teguriteks on kaal, vanus, meessugu, muu rahvus ja rohkem kui nelja kaasuva haiguse esinemine.
Iga lisakilogramm tõstab 2% haigestumise võimalust ehk 46 kg raskematel meestel on kaks korda kõrgem šanss haigestuda. Iga elatud aasta tõstab 8% ehk 9 aastat vanemana on kaks korda kõrgem võimalus haigestuda. Meestel on haigestumise šansid kaks korda kõrgemad kui naistel, nelja ja enama kaasuva haigusega inimestel neli korda kõrgemad ja muust rahvusest inimestel kaks korda kõrgemad kui eestlastel.
Uuritavatest esines pneumooniat 23,3%-l ja raske pneumoonia kriteeriumitele vastasid pooled pneumoonia juhtumitest. Peamisteks haiguse sümptomiteks olid köha, kõrge palavik ja õhupuudus. Haiglaravi oli COVID-pneumooniahaigetel 2,3 korda pikem kui ainult COVID-19 diagnoosiga patsientidel.
„Kuna COVID-19 pneumoonia on raske haigus, on eelkõige oluline selle ärahoidmine. Leitud riskitegurite taga on peidetud tõenäoliselt mitmed riskikäitumised ja sotsiaalmajanduslikud faktorid, mis vajavad eraldi uurimist,“ nentis Ploompuu. Ta lisas, et uurimistöö oli teostatud suurema projekti CORIVA andmestiku põhjal, ja selle statistilise analüüsi teostas Mats Ploompuu.