USAs on kaelaarteri dissektsiooni tagajärjel tekkinud insultide sagedus tõusuteel
Kaelaarteri dissektsioon on ohtlik haigus, kus veresooneseina kihtide omavahel lahti rebenemine võib provotseerida trombi tekke, mis omakorda põhjustab insulti. Uus uuring näitab, et vahemikus 2005-2019 on selliste insultide tõttu hospitaliseerimised USAs ligi viiekordistunud.
Kaelaarteri dissektsioon võib tekkida erinevatel põhjustel: kõige sagedamini mootorsõidukiõnnetuste tagajärjel, aga ka väiksema energiaga traumadel, näiteks massaažipüstolite kasutamine, kiropraktilised kaela manipulatsioonid, kägistamine seksuaalsete tegevuste käigus või isegi raskuste tõstmine või tugevad turbulentsid lennureisidel. Kaelaarteri dissektsioon on haruldane, kuid oluline insultide põhjus, eriti alla 50-aastastel inimestel.
USAs võeti kokku 15 aasta terviseandmed ja leiti 125 102 inimest, kes kaelaarteri dissektsiooni tõttu olid hospitaliseeritud. Nende patsientide keskmine vanus oli 51 aastat, 46% olid naised, 65% olid valgenahalised, 10% mustanahalised, 8% latiinod ja 17% muud. Üle pooltel oli olnud insult samal ajal kui dissektsioon.
Arvutuslikult oli 2005. aastal dissektsioonide arv 11 juhtu miljoni inimese kohta ja see oli 2019. aastaks tõusnud 46 juhuni miljoni inimese kohta. Dissektsioonide esinemissagedus suurenes ligi 10% võrra igal aastal. Tulemused olid meeste ja naiste puhul omavahel sarnased. Suurem esinemissageduse tõus oli jälgitav üle 65-aastaste inimeste hulgas (aastane tõus keskmiselt 12%, samas kui alla 65-aastastel 8%).
Nendel patsientidel, kellel oli diagnoositud kaelaarteri dissektsioon ilma isheemilise insuldita, oli järgmise 90 päeva jooksul isheemilise insuldi tekkimise ainus oluline ennustaja vertebraalarteri dissektsiooni olemasolu.
Uurijad rõhutavad, et tervishoiutöötajad peavad olema kursis kaelaarteri dissektsiooni võimalustega ja et vajalik on leida võimalusi dissektsioonide ennetamiseks. Juba tekkinud dissektsioonide puhul on vajalik hea ligipääs kuvamisuuringutele, et seisundit kiiresti diagnoosida, samuti on vaja leida uusi ravivõimalusi, et insuldi riski vähendada.
Uurijad ütlevad ka, et hospitaliseerimiste andmed ei pruugi peegeldada dissektsioonide tõelist esinemissagedust, kuna sinna ei ole haaratud diagnoosimata ja ravimata jäänud juhud.
Shu L, et al. Incidence Trends and Risk of Recurrent Stroke of Cervical Artery Dissections in the United States Between 2005 and 2019. Neurology. 2025 May 13;104(9):e213548. doi: 10.1212/WNL.0000000000213548.