USA abordikeeldude mõjud

Kõigis osariikides siiski abordikeeldu pole ja nüüd on meie silme all lahti rullunud ilmselt kaasaegse ajaloo suurim eksperiment emade ja imikute elude ja tervisega. Abordikeeldude rakendamisest on möödas juba piisavalt pikk aeg, et oleks võimalik tulemusi koguda, analüüsida ja publitseerida.

Esimeses (1) populatsioonipõhises läbilõikeuuringus kasutati Bayesi statistikat, et võrrelda abordikeelu rakendanud (täielik või alates 6. rasedusnädalast rakenduv keeld) 14 osariigi imikusuremust nii keelueelse perioodi põhjal mudeldatud ootuspärase imikusuremusega ja ka abordikeeldu mitterakendanud osariikide näitajatega. Analüüsidesse hõlmati kõik elussünnid ja imikute surmajuhud kõigist 50 USA osariigist ja Kolumbia piirkonnast vahemikust 2012-2023, andmeid koguti sünni- ja surmadokumentidelt ja rahvaloenduste andmetelt.

Abordikeeldude rakendamise järgselt sündis keeluga osariikides 22 180 last oodatust rohkem. Sündide arv suurenes enim kogukondades, kus sotsiaalmajanduslikud tingimused on ebasoodsamad ning nendes osariikides, kus on kõige halvemad emade ja laste tervisenäitajad. Samal ajal kui suurenes sündide arv, suurenes ka kaasasündinud väärarenditega laste arv ja imikusuremus.

Abordikeelu rakendanud osariikides oli imikusuremus 6% suurem kui ootuspärane. Imikusuremus suurenes üheksas, vähenes neljas ja ei muutunud ühes abordikeeluga osariigis. Nendes osariikides suri esimese eluaasta jooksul 478 imikut rohkem kui olnuks ootuspärane. Suurim mõju oli Texase osariigil – vaid 94 surma olid väljaspoolt Texase osariiki.

Abordikeelu rakendanud osariikides oli oodatav imikusuremus 5,9 juhtu 1000 elussünni kohta ja tegelikult registreeriti 6,3 juhtu 1000 elussünni kohta (suhteline tõus 5,6%). Imikusuremus Texases oli pärast abordikeelu rakendamist 9,4% suurem võrreldes sellega, mida varasemate aastate trendid prognoosida lubanuks. Ülejäänud kaheksas abordikeeldudega osariigis oli imikusuremuse tõus vahemikus 1,3% (Mississippi osariigis) kuni 8,6% (Kentucky osariigis).

Kaasasündinud anomaaliate tõttu prognoositi 1,24 ja registreeriti 1,37 imikusurma 1000 elussünni kohta. Muudel põhjustel imikusurmasid prognoositi 4,69 ja registreeriti 4,89 juhtu 1000 elussünni kohta.

Abordikeeldudel oli kõige olulisem mõju inimestele, kes on majanduslikus kitsikuses või muul moel raskes olukorras. Imikusuremuse tõus oli suurem imikute seas, kes olid mustanahalised, kaasasündinud anomaaliatega või sündinud lõunapoolsetes osariikides. Pärast abordikeelu rakendamist oli imikusuremus mustanahaliste seas 11% suurem kui ootuspärane.

Abordikeelud toovad kaasa suure ebavõrdsuse selle osas, kellel abordile ligipääs on. Paremal järjel naised saavad abordi tegemiseks sõita teistesse osariikidesse või tellida raseduse katkestamiseks ravimeid posti teel. Sellisteks ettevõtmisteks ei pruugi raha olla just vaesematel vähemustesse kuuluvatel naistel, kelle seas nagunii on emade haigestumus, suremus, imikutel tekkivate tüsistuste ja imikusuremuse määrad suuremad.

Kokkuvõttes tõid abordikeelud küll kaasa suurenenud sündide arvu, aga sellega käsikes suurenes imikusuremus, kaasasündinud väärarenditega laste sündide arv ja samuti kaasasündinud väärarenditega laste suremus. Need muutused olid tugevamalt esil depriveeritud populatsioonides, kelle hulgas juba enne keeldude rakendamist oli imikusuremus keskmisest kõrgem.

Teise (2) analüüsi viis läbi sõltumatu ajakirjandusväljaanne ProPublica ja seal leiti, et pärast Texase abordikeeldu suurenes teisel trimestril raseduse katkemise tõttu hospitaliseeritud naiste hulgas sepsisesse haigestumus enam kui 50%. Suurim tõus oli naistel, kelle lootel hospitaliseerimise hetkel võis ikka veel südametöö registreeritav olla. Samal ajal kui teistes osariikides oli emade suremus languses, suurenes see Texase osariigis märkimisväärselt. Ajakirjanduses on selliseid lugusid korduvalt kajastatud, kus rasedusprobleemide tekkel keelduti emakaõõne puhastusest ja naised surid sepsisesse.

Teisel trimestril katkenud raseduse puhul normaalselt tuleks emakaõõs puhastada, et vähendada infektsiooni ja sepsise kujunemise riski. Pärast lootevee puhkemist ja emakakaela laienemist suureneb infektsioonirisk tund-tunnilt. Osad arstid aga ootavad karistuse hirmus, kuni loote südametöö lakkab.

Abordikeelu tagajärjel hilineb emadele antav abi mõnikord märkimisväärselt ja ohtlikult. Abordi tegemise eest võib arsti ähvarada kuni 99-aastane vangistus. Kuigi Texase seaduses on erand „erakorraliste meditsiiniliste olukordade“ jaoks, pole see termin sisustatud, põhjustades arstkonnale segadust ja vaidlusi. Samal ajal emad surevad.

Ajakirjanikud analüüsisid Texase hospitaliseerimiste andmeid seitsme aasta kohta (2017-2023). Kasutati raviarveid, mis ühest küljest on anonüümsed, aga teisest küljest detailsed, andes muu hulgas infot ka raseduse kestuse, tüsistuste ja teostatud protseduuride kohta. Raseduse katkemisega seotud infektsioonide andmeid uuriti kõigi hospitaliseerimiste puhul, millega oli seotud raseduse katkemine, raseduse lõpetamine või sünd alates teise trimestri algusest kuni 21. rasedusnädala lõpuni – aeg, mil loodet ei peeta veel üsaväliseks eluks võimeliseks. Kuna esimesel trimestril toimunud raseduse katkemisi käsitletakse enamasti ambulatoorselt, jäeti need analüüsist välja.

Teisel trimestril raseduse katkemise tõttu hospitaliseeritud naistel diagnoositi abordikeelule eelnenud aastatel sepsist stabiilselt suurusjärgus 60-70 naisel aastas (3%). Aastal 2022 oli arvetele kodeeritud 90 ja 2023 juba 99 sepsisejuhtu. Sepsisest olid enam ohustatud naised, kellel hospitaliseerimise hetkel oli loode elus või usuti olevat elus. Teisisõnu suurenes sepsisejuhtude arv naistel, kellel hospitaliseerimise hetkel ei olnud diagnooside hulgas loote surma (loote üsasisene surm või missed abort). Alles siis, kui loode oli surnud, julgesid arstid emale vajaminevat meditsiinilist abi osutada.

Kuna kõik emad ei sure haiglas ja Texase hospitaliseerimise andmetes ei ole märgitud surma põhjust, vaadati eraldi ka CDC surmadokumentide andmeid. Sealt nähtub, et samal ajal kui kogu USA-s vähenes emade suremus 7,5%, suurenes see samal ajal Texases lausa 33%.

Mis Texases edasi saab, pole kindel. Osad naised on osariigi kohtusse kaevanud pärast vajalikust meditsiinilisest abist ilma jäämist. Teisalt on tehtud ettepanekuid, et aborti teinud naistele võiks esitada mõrvasüüdistuse, mille eest võiks neid karistada surmanuhtlusega.

1. Gemmill A, et al. US Abortion Bans and Infant Mortality. JAMA. 2025 Feb 13:e2428517. doi: 10.1001/jama.2024.28517.

2. Presser L, et al. Texas Banned Abortion. Then Sepsis Rates Soared. ProPublica. 2025 Feb 20. https://www.propublica.org/article/texas-abortion-ban-sepsis-maternal-mo...