Urmas Sule: uueks kriisiks oleme oluliselt paremini valmis

Kuidas on Eesti haiglad teie hinnangul siiani koroonapandeemiaga hakkama saanud?

Eesti tervishoiusektoris on peamiseks elutähtsa teenuse osutajaks haiglavõrgu arengukava haiglate ja kiirabi võrgustik. Samas on väga oluline ka teiste tervishoiu osapoolte panus. Oleme koostöös terviseameti ja jõuministeeriumitega püüdnud koolitada inimesi, tõhustada koostööd ning leppida kokku tegutsemisloogikad juba ammu enne kriisiolukorda. Nii sotsiaalministeeriumi kui haigekassa panus on siin samuti üliolulised. Kriisiolukorras toimimise loogika sai sel aastal praktilises töös karastuse.

Kui mõelda kevadele, siis ma arvan, et tervikuna oli koostöö hea. Nakkusohuga võitlemine seadis oma raskesti tunnetatava ja uudse fookuse. Selle olukorra juhtimine nõudis kiiret kohanemist kõigilt inimestelt. Selge on see, et Kuressaare haigla ja kogu Saaremaa kogemus oli erinev. Koldes tegutsemine pole võrreldav teiste piirkondadega. Ka see, et alguses tekib natuke segadust, on tüüpiline ja võiks öelda möödapääsmatu. Nii juhtub ka kõige paremini ettevalmistatud süsteemides. Tervikuna saime koostöö hästi toimima, mis on peamine. See, et pääsesime nii suures mahus haigetest, nagu neid oli mõnes teises Euroopa riigis, ei juhtunud kogemata. Langetatud korralduslike otsuste ja ravipraktikate mõju ei saa alahinnata. Kevadele tagasi vaadates julgen öelda, et tervishoiusüsteemi tegutsemine muutus iga päevaga aina süsteemsemaks, mis annab võimaluse sügisesse minna uute teadmiste, tarkuste ja koostöökogemustega. Samas on oluline teadvustada, et järgmine laine ei tule kunagi samasugune. Kõige olulisem on täna tervishoiusektori töötajate kollektiivse motivatsiooni hoidmine

Millised on senise kogemuse õppetunnid?

Kui meenutada, kuidas valitsuse poolt otsused langetati, siis arvan, et probleemide lahendamine, arvestades olukorda maailmas, oli kaunis loogiline. Tunnustan valitsust tervishoiusektori poolt tehtud ettepanekute arvestamise eest. Haiglate liit juhtis juba kriisi alguses valitsuse tähelepanu asjaolule, et eriolukorras tegutsemiseks puuduvad meil vajalikud ressursid ja kehtiv hinnakiri ei arvesta tekkivaid kulutusi. Samas võimaldab tervishoiuteenuse korraldamise seadus finantseerimismudelit eriolukorras muuta. Nii otsustatigi ja sellega päästeti tervishoiusüsteem kokkuvarisemisest. Tänan ka haigekassa juhtkonda kiire tegutsemise eest.

Senisest kogemusest on kaasa võtta soovitus üle vaadata terviseameti roll ja toimimine. Ükski kriis ei möödu kadudeta. Uues hädaolukorras riikliku tervishoiumudeli teistel alustel käivitamine läheb kindlasti lihtsamalt. Meil on kogemused ja vajalikud ressursid suuresti olemas. Juhtidena saame olla kindlad, et andes töötajatele ülesande, suudame neile tagada ka möödapääsmatult vajaliku kaitsevarustuse. Võib tunduda triviaalne, aga varustuse puuduses tegutsemine on juhi jaoks meeletu sisemine väljakutse. Praegu peame keskenduma inimestele ja omavahelise koostöö säilitamisele. Kindlasti on saatusel meie tarvis üllatusi varuks.

Mainisite terviseametit, kelle tegevust on palju kritiseeritud. Kuidas teie leiate – kas nad on saanud asja eest või on neile liiga tehtud?

Eriolukorda saab oma olemuselt võrrelda sõjaga. Alati on rahva jaoks kangelased ja inimesed, kellele nende tegutsemist ette heidetakse. Mitte alati ei pruugi selles olukorras karistada saamine olla seotud ebapiisava pingutuse, pahatahtlikkuse või rumalusega. Asjaolud lihtsalt kujunevad pinge all selliselt. Arvan, et terviseameti juhtkond püüdis kevadel anda endast parima, kuigi sai väga palju kriitikat olukorras, kus tegutsesime kõik senitundmatus olukorras. Pandeemia tingimustes tegutsemise kogemust polnud meil kellelgi.

Samas olen kindlalt ka veendunud, et praegu peame vaatama tuleviku suunas ja mitte keskenduma jätkuvale süüdlaste otsimisele. Tänaseks oleme kõik kogemuse võrra targemad ja loodetavasti suudame sarnaseid olukordi homme vältida. Kõik, mis ei tapa teeb tugevamaks.

Kuidas lähevad haiglad uuele koroonalainele vastu? St, kas midagi tehakse oluliselt teistmoodi kui näiteks kevadel?

Haiglate poolt oleme pragmaatilised. Erinevad haiglad on sellest hetkest, kui riiklikud korraldused ära langesid, toimetanud pisut erinevalt. Näiteks ei ole me erinevalt teistest haiglatest Pärnu Haiglas lõpetanud uksetriaaži ega külastuspiirangut [intervjuu toimus 23. septembril - toim]. Nüüd läheme vastu külmadele ilmadele, tuultele ja vihmadele. Viirusnakkuste periood läheneb ja ka COVID-19 on aina usinamalt levimas. Haiglate poolt astume järjest piiravaid samme – maskikohustus, liikumise piirangud jne. Suhtleme omavahel. Praegu ei ole selgeid ülevalt alla korraldusi tulnud. Päris sellist steriilsust saavutada, et mitte kusagil haiglas ükski inimene ei haigestu ja haiglasisesed levikud on välistatud, pole võimalik. Püüame selle poole, et see risk oleks võimalikult väike.

Hea näide teenusest, mida meil enne ei olnud ja nüüd olemas, on Medicumi ja Synlabi koostöös käivitunud drive-in mudel analüüside võtmiseks. Väga hea, et see tuli initsiatiiviga väljastpoolt haiglavõrgu arengukava võrgustikku. Selliselt saime riigile hankinud lisavõimekuse vaba inimressurssi parimal moel kasutades ja logistilisi liikumisteid lahus hoides.

Saan aru, et isikukaitsevahendid ja muu vajalik varustus on sel korral olemas?

Isikukaitsevahendite osas on tehtud hankeid erinevatel tasanditel. Praeguste teadmise juures on meil neid Eestis piisavalt. Võrreldes varasemaga on meil nüüd olemas veel üks väga oluline kollektiivne kompetents – isikukaitsevahendite ohutu kasutamine. Kaitsevahendid ilma kasutamisoskuseta on kasutud. Isegi ohtlikud, kuna tekitavad võltsturvatunde. Nii, nagu vanarahvas ütleb, et nälg on kõige parem kokk, võib ka väita, et parim õpitulemus saadakse alati möödapääsmatu vajaduse tingimustes. Oleme osanud tervishoiusektoris seda ära kasutada ja nüüd peame suutma oskust säilitada.

Intervjuud saab täismahus lugeda oktoobri Eesti Arstist.