Unepuudus soodustab ebatervislikku kõhurasva kogunemist

Piisava une puudumine on sageli käitumuslik valik ja see valik on muutunud järjest levinumaks. Und häirivad vahetustega töö ja nutiseadmete kasutamine traditsioonilistel uneaegadel. Pikemate ärkvel oldud tundide ajal kipuvad inimesed rohkem sööma ilma kehalist aktiivsust suurendamata.

Uuringus osales 12 tervet mitterasvunud inimest vanuses 19–39 aastat, kes igaüks veetsid kaks 21-päevast sessiooni statsionaarsetes tingimustes. Uuring oli randomiseeritud ja ristuva kontrolliga, st kõik osalejad tegid läbi nii piiratud kui normaalse une sessiooni, olles seega igaüks iseenese kontrolliks. Kas alustati normaalse või piiratud une sessiooniga, otsustati randomiseerimisel.

Kahe sessiooni vahel oli kolm kuud kestev väljauhteperiood. Igal grupil oli vaba ligipääs toidule kogu uuringu vältel. Uurijad jälgisid unetunde ja mõõtsid tarvitatud kaloreid, energia kulutamist, kehamassi, keha koostist, rasva jaotumist, sealhulgas vistseraalse rasva esinemist, ning söögiisu mõjutavate biomarkerite taset veres. Vistseraalse rasva kogunemist mõõdeti KT-uuringul.

Esimesed neli päeva kulusid kohanemiseks ja sellel ajal lubati osalejatel magada üheksa tundi. Järgmistel nädalatel lubati piiratud une grupis magada neli tundi, samas kui kontrollgrupp võis jätkuvalt magada kuni üheksa tundi. Viimased kolm päeva olid ümberharjumiseks ja kõik osalejad said jälle vabalt üheksa tundi magada.

Une piirangute perioodil tarbisid osalejad enam kui 300 täiendavat kalorit, sealhulgas 13% rohkem valkusid ja 17% rohkem rasvasid võrreldes kohanemisperioodiga. Tarbimise suurenemine oli tugevaim une piirangute esimestel päevadel ja seejärel taandus esialgsele tasemele viimase kolme päeva jooksul. Energiat kulutasid osalejad kõigil perioodidel enam-vähem sama palju.

Une piiramine suurendas abdominaalse rasva hulka 9%, sealhulgas vistseraalse rasva hulka 11% võrra võrreldes kontrollunega. Vistseraalne rasv, mis paikneb kõhuõõnes siseelundite ümber, on

tugevalt seotud südame- ja ainevahetushaigustega. Kaks nädalat kestnud unepiirangute tagajärjel võtsid uuritavad kaalus juurde keskmiselt 0,5 kg.

Taastumisperioodil, kui pärast unetundide piiramist sai jälle üheksa tundi magada, sõid uuritavad vähem kaloreid ja nende kehakaal langes, kuid vistseraalse rasvkoe hulk suurendes edasi.

Seega on ebapiisav uni vistseraalse rasva kogunemise seni tundmata vallandaja. „Järelemagamine“ ei suuda vähemalt lühikeses perspektiivis vistseraalse rasva kogunemist peatada ega tagasi pöörata. Pikas perspektiivis on unepuudus ilmselt rasvumise, südame-veresoonkonna- ja ainevahetushaiguste tekke oluline faktor.

Allikas: Covassin N, et al. Effects of Experimental Sleep Restriction on Energy Intake, Energy Expenditure, and Visceral Obesity. J Am Coll Cardiol. 2022 Apr 5; 79 (13): 1254–1265. doi: 10.1016/j.jacc.2022.01.038.