Uneaja ja füüsilise aktiivsuse toime laste tervise parandamisel
Austraalias uuriti une kestuse ja füüsilise aktiivsuse seost laste vaimse tervisega, kehamassiindeksiga ja akadeemilise edukusega.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ülekaalulisus on üks olulisemaid terviseriske tänapäeva ühiskonnas. Lisaks täiskasvanutele on liigne kehakaal probleemiks lastel ning ka Eesti laste kehamassiindeks on suurenemas. Peale kaalu on laste tervise puhul oluline vaimne heaolu ning tähtsusetu ei ole ka õppeedukus. Teadaolevalt aitab kehamassiindeksit normaliseerida nii mõõdukas-aktiivne treening, istumisaja vähendamine kui ka magamine. Samas pole seni olnud teada, kui palju täpselt mõni tegevus teisest efektiivsem on, see oleks aga päevakava planeerimisel oluline teave. Igas perekonnas on erinevad võimalused ning sama päevaplaani järgimine ei pruugi kõikidele peredele sobida.
Austraalias uuriti une kestuse ja füüsilise aktiivsuse seost laste vaimse tervisega, kehamassiindeksiga ja akadeemilise edukusega. Uuringus osales 1179 last vanuses 11–12 eluaastat, poisse ja tüdrukuid oli võrdselt. Õppeedukust hinnati NAPLAN testi ning vaimset tervist HRQoL testi lastevariandi abil. Füüsilise aktiivsuse mõõtmiseks kandsid lapsed 8 päeva jooksul 24 tundi päevas kiirendusandurit, rasvumist hinnati kehamassiindeksi abil ning rasvaprotsenti ja vööümbermõõtu mõõtes.
Leiti, et mõõdukas kuni aktiivne treening mõjutas 2–6 korda tugevamini lapse tervist positiivses suunas kui uni või istumisaja vähendamine. Rasvumise puhul leiti, et 7,4% KMI vähenemiseks on vaja tegeleda treeninguga 17 minutit rohkem, magada 52 minutit rohkem või vähendada istumisaega 56 minutit. Vaimse tervise oluliseks parandamiseks on vaja tegeleda treeninguga 35 minutit rohkem, magada 68 minutit rohkem või vähendada istumisaega 54 minuti võrra.
Uuringu tulemusi ei tasu tõlgendada selliselt, et vaid treeningust piisab ning küllaldane uni pole vajalik. Pigem osutuvad tulemused kasulikuks päevaplaani peenhäälestamisel. Uuringu põhjal võivad pered, kel pole külluses vaba aega, kaaluda lapsele tema tervise huvides keskmist kuni mõõdukat trenni. Samamoodi on arvestatav mõju ka uneaja pikendamisel. Tervislik lapsepõlv paneb aluse tervislikule täiskasvanueale, seega aitab trenni, liikumise ja une tasakaalu leidmine suunata last olulisel ajal õiges suunas.
Allikas: Ng E, Wake M, Olds T et al. Equivalence Curves for Healthy Lifestyle Choices. Pediatrics April 2021, 147 (4) e2020025395; DOI: https://doi.org/10.1542/peds.2020-025395