Ulla Preeden. Foto: Scanpix/Tiina Kõrtsini
Ulla Preeden. Foto: Scanpix/Tiina Kõrtsini

Ulla Preeden: rakenduskõrghariduse potentsiaal on alakasutatud

Viimase õppeaasta vältel Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimehe rolli täitnud Ulla Preeden annab sel nädalal ameti üle Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernitsale. Eesistumise aastat kokku võttes toob Preeden välja võtmeküsimused, mis määravad, kas Eestil on tulevikus piisavalt kõrgharitud eksperttööjõudu.

Avaldatud Viimati uuendatud

Ulla Preedeni arvamusartikkel, mida saab täismahus lugeda ERR-i uudisteportaalist.

Nii praegu kui ka tulevikus võib Eesti majandus ning ühiskondlikud struktuurid vajalikku tipptasemel tööjõudu oodata vaid kahest võimalikust allikast, Eesti haridussüsteemist ning talendirände vahendusel ehk kaasates andekaid inimesi teistest riikidest. Nendest kahest tegurist sõltub majanduse homne käekäik, riigi areng ja konkurentsivõime ja meie harjumuspärase elukorralduse toimimiseks vajalike teenuste pakkumine.

Teame, et Eestil on inimkapitaliga kitsas käes ja meie tööealine elanikkond püsivalt kahanevas trendis. Seda olulisem on juba nüüd mõelda ja samme astuda selleks, et ka viie ja kümne aasta pärast leiduks meie haiglates õdesid, turvalisuse tagamiseks politseinikke ja päästjaid, majandust edasi viivaid ettevõtlusharidusega noori ning lugematul arvul teiste valdkondade eksperte, keda Eesti rakenduskõrgkoolid ühiskonna ja tööturu jaoks ette valmistavad.

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimehe teatepulka üle andes toon välja kolm kõige olulisemat väljakutset, mis Eesti kõrgharidussüsteemi puhul kiiresti tähelepanu ja lahendust vajavad:

  • Eesti kõrgharidus on kallutatud akadeemilise hariduse poole;
  • tööturul ja majanduses on põletav puudus just rakendusliku hariduse ja ettevalmistusega inimestest;
  • üldhariduskoolidest võrsuvate noorte võimed ja valmisolek kõrgharidust pakkuvates koolides õppimiseks.
Powered by Labrador CMS