Ülevaade seab kahtluse alla spordivigastustele külma peale panemise otstarbekuse

Spordiarstid ja füsioterapeudid soovitavad rutiinselt spordivigastustele külma peale panna, et vähendada kahjustuskoldes temperatuuri ja seeläbi vähendada valu, piirata sekundaarset vigastust ja põletikku ning soodustada paranemist. Samas, kuigi kirjandus selgelt näitab külma peale panemise valu vaigistavat efekti, pole häid andmeid, et külm pidurdaks sekundaarse vigastuse kujunemist või soodustaks kudede taastumist inimestel. Briti spordimeditsiini ajakirjas vaadeldi tõendust, mis on kogutud vigastustele külma peale panemise kohta.

Suur osa külma mõjudest pärineb loomkatsetest. Ravi eesmärgiks ei peaks olema põletiku kaotamine ja taastumisprotsesside aeglustamine, vaid hoopis püüd taastada nende protsesside normaalne või kohandatud kulg, et soodustada funktsioonide taastumist ja paranemist. Mõned loomkatsete tulemused viitavad hoopis, et külma peale panemine võib koekahjustuse taastumist aeglustada või kahjustada.

Laboris läbi viidud loomkatsete tulemuste üle kandmine inimeste spordimeditsiini ei ole alati üks-ühele võimalik, kuna vigastuste mehhanismid ja lihaste omadused võivad erineda. Seega järeldatakse kirjanduse ülevaates, et külma aplikatsioonide efekt inimeste spordivigastuste puhul ei ole lõpuni selge.

Seni kui inimuuringute tulemusi pole, võib külma peale panemist soovitada esimese kuue tunni jooksul pärast vigastust, et vähendada valu (ja potentsiaalselt hematoomi kujunemist). Pärast 12 tunni möödumist peaks külmaaplikatsioonidega olema ettevaatlik, kuna loomuuringutest on viiteid, et hiline külma peale panemine võib häirida kudede paranemist ja taastumist.

Racinais S, et al. Cryotherapy for treating soft tissue injuries in sport medicine: a critical review. Br J Sports Med. 2024 Oct 22;58(20):1215-1223. doi: 10.1136/bjsports-2024-108304.