Ülevaade nakkushaigustest: laste haigestumine jätkab kasvu

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste levik püsib stabiilne ning jääb ulatuselt alla eelnevate aastate novembrikuule, teatas Terviseamet. Grippi haigestunute arv suureneb järk-järgult, kuid gripiviiruse püsivat levikut pole seni tuvastatud. Sentinelseire andmed viitavad siiski sellele, et gripi ja COVID-19 levik võib lähinädalatel intensiivistuda. Suurim risk raske haiguse tekkeks on üle 65-aastastel inimestel.

Gripp ja ülemiste hingamisteede ägedad respiratoorsed nakkused

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3008 inimest, kellest 41,5% olid lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 220,2. Vanusrühmade järgi haigestusid enim kuni 5-aastased lapsed.

Sentinelseire käigus analüüsitud proovidest osutus gripilaadsete viiruste suhtes positiivseks 48%. Peamisteks haigustekitajateks olid rinoviirused (24%). Gripiviiruste osakaal kasvas 12%-ni, millest 8% moodustasid A-gripiviirused ja 4% B-gripiviirused. SARS-CoV-2 viiruste osakaal oli 8%.

Laboratoorselt kinnitati 9 gripiviirust, neist 8 olid A-gripiviirused ja 1 B-gripiviirus. Haigestumisi tuvastati nii noorukite (5–15-aastased) kui ka tööealiste seas. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeil vajas gripi tõttu hospitaliseerimist neli patsienti, kellest kaks olid üle 70-aastased ja kaks lapsed vanuserühmades 0–4 aastat ja 5–14 aastat. Registreeriti üks gripist tingitud surmajuhtum – 74-aastane inimene, kellel olid rasked kaasuvad haigused. Kuigi isik kuulus riskirühma, ei olnud ta vaktsineeritud.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel püsib gripi aktiivsus jätkuvalt madalal hooajalisel tasemel. RS-viiruste levik on Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse hinnangul samuti madal ning ulatuselt väiksem kui viimase kolme hooaja jooksul täheldatud.

COVID-19 levik (25.11.2024 seisuga)

Möödunud nädalal oli COVID-19 üldine haigestumuse trend stabiilne kergete kõikumistega. Nädala jooksul lisandus 730 haigusjuhtu. Kooliealiste seas kasvas haigestumine teist nädalat järjest: vanuserühmades 5–9 aastat (38,9%), 10–14 aastat (23,1%) ja 15–19 aastat (38%). Haigestumuse tõus nooremate vanuserühmade seas võib mõjutada vanemaealiste haigestumist ja hospitaliseerimist.

Üle 60-aastased moodustasid haigestunute koguarvust 26,9%. Haiglaravi vajas 53 patsienti, kellest 23 hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 tõttu. Raske haiguse tõttu hospitaliseeritutest oli 69,6% üle 60-aastased. Ühtegi COVID-19-ga seotud surmajuhtumit ei registreeritud.