ÜLEVAADE | Milliseid kursuseid kriiside lahendamiseks ja vigastustega tegelemiseks meedikutele pakutakse?

Peamiselt puudutavad need suurõnnetustega hakkama saamist. Need kursused on MIMMS, HMIMMS, ATLS, ATCN ja TEKE.

MIMMS (Major Incident Medical Management and Support)

Dr Neve Vendt rääkis, et MIMMS tegeleb suurõnnetuste käsitluse ja toetusega haiglaeelses etapis.

„Selle kursusega lootsime algust teha 2018. aastal, kui saatsime esimesed tulevased instruktorikandidaadid Ühendkuningriiki, aga kahjuks tulid vahepeal sellised ajad, kus reisimine ja väliskoolituste tegemine muutus võimatuks,“ meenutas Vendt. Praeguseks kursused käivad. Kursuse kestvus on kolm päeva. Aastas korraldatakse 2-4 kursust, praeguseks on umbes 100 inimest koolitatud. Kursuse peamine sihtgrupp on kiirabitöötajad ning haiglaeelses etapis töötavad arstid ja õed. Praegu on see kõigile kiirabitöötajatele kohustuslik.

„Mida ta annab? Ta annab oskuse rääkida ühist keelt teiste kriisiga tegutsevate osapooltega ehk politseiga, päästeametiga, teiste kiirabibrigaadidega,“ ütles Vendt. „Pluss läbimängimine, kuidas need tegevused tegelikult toimuvad.“

HMIMMS (Major Incident Medical Management and Support System. The Practical Approach in the Hospital)

See kursus käsitleb suurõnnetusi haiglas. Kursused algasid 2022. aasta detsembris ning ka selle taga on intensiivne koostöö Ühendkuningriigiga.

„On hea tõdeda, et Eestis on praegu rohkem HMIMMS instruktoreid kui kogu Ühendkuningriigis,“ lausus Vendt. Kursus on 2-päevane tänu sellele, et oluline roll on e-õppel, mis tuleb kõigepealt läbida. Praeguseks on läbi viidud 10 kursust. Vendt lisas, et uus kursus on just toimumas. Eestis on 2 ametlikku kursuse direktorit, kuid kohe peaks tulema üks juurde. Olemas on 13 instruktorit ja 50 potentsiaalset instruktorit. Koolitatuid oli käesoleva ettekande esitamise ajaks 245.

Vendt seletas, et kursusel käsitletakse muu hulgas, kuidas peaks haigla end ette valmistama suurõnnetuseks. Kusjuures suurõnnetus ei tähenda haigla jaoks alati ainult suurt kannatanute arvu. See võib tähendada ka seda, et mõnikord on oluline haigla lukku panna.

„Meie plaan on, et Eestis oleks vähemalt 5 keskust, kes MIMMSi või HMIMMSi õpetaksid, koolitaksid oma personali, sest selle kursuse peavad läbima kõik juhtivtöötajad haiglates ja tervisekeskustes,“ rääkis Vendt. „Kui eile oli küsimus, kust saaksid perearstid ja pereõed õpet, siis minu soovitus on – palun tulge HMIMMS kursusele! Ka kogu valves olev personal peab selle läbima.“

Veel on üheks eesmärgiks, et vähemalt 1-2 kursust jääb rahvusvaheliseks ehk Ühendkuningriigi partnerid tulevad siia koolitama. Need koolitused saavad olema täiesti ingliskeelsed. Eesmärk on järgmisel aastal tõlkida kogu kursus eestikeelseks, et saaks ka materjale eestikeeles lugeda. Sellega praegu tegeletakse.

ATLS (Advanced Trauma Life Support) ja ATCN (Advanced Trauma Care for Nurses)

ATLS-i tõi maale Eesti Kirurgide Assotsiatsioon tänu prof Peep Talvingule. Kursusi on aastas 4-5. Korraga osaleb 16 inimest, rohkem ei tohi olla, kuna igale osalejale lähenetakse võimalikult individuaalselt. Praegu on Eestis 17 instruktorit, 2 direktorit ja üks koordinaator. ATLS on mõeldud kõikidele arstidele.

ATCN on mõeldud õdedele. Need kursused toimuvad kaks korda aastas Tallinna Tervishoiukõrgkoolis. Loengud on koos ATLSiga ehk koos arstidega, aga praktiline õpe on erinev. Osalejaid on samuti 16, instruktoreid praegu 12. Ka see õpetab traumahaige käsitlust ABCDE printsiibil olukorras, kui ressursse on vähe.

TEKE (Traumahaige esmane käsitlus Eestis)

See kursus on kõige uuem. Peamine eesmärk on, et olenemata sellest, kus inimene satub õnnetusse, olenemata sellest, missugune brigaad tema juurde sõidab või millisesse haiglasse ta viiakse, saab patsient ühesugust abi.

„Me oleme selleks välja andnud raamatu, mis ootab praegu viimaseid parandusi erialaseltsidelt,“ lisas Vendt. See baseerub paljuski BATLSil (Battlefield Advanced Trauma Life Support), kuid on kokku viidud Eesti võimalustega, arvestades meie kiirabide ja EMO-de varustust. Peamiselt on see mõeldud õdedele erakorralise meditsiini osakonnas ja kiirabis, aga Vendti sõnul võivad kursusele tulla ka parameedikud, erakorralise meditsiini tehnikud ja arstid, kes leiavad, et ATLS kursuse ingliskeele pool on nende jaoks raske.

Kursusel õpetatakse muu hulgas, missugune on iga traumameeskonna liikme ülesanne. See on kolmepäevane kursus. Selleks, et õpe oleks võimalikult individuaalne, on osalejate arv taas kuni 16. Igal kursusel peab olema vähemalt 5-6 instruktorit. On nii pretest kui posttest ehk kursusele tulles peab olema raamat enne läbi loetud ja test ära tehtud. Üks osa testist on praktiline eksam ehk kontrollitud situatsioonis hinnatakse õpitud teadmisi. Praeguseks on 1 koordinaator, 5 instruktorikandidaati, 10 instruktorit ja 2 direktorit.

„Kes on huvitatud sellest kursusest, siis saab ennast registreerida,“ julgustas Vendt. Järgmised kursused on 30. jaanuaril, 5. märtsil, 16. aprillil, 5. mail, 1. oktoobril ja 15. oktoobril 2024. aastal. „Me praegu koolitame instruktoreid selleks, et ka kõik teised kiirabide ja haiglate koolituskeskused hakkaksid ise seda kursust õpetama, et 2030. aastaks oleksid kõik erakorralise meditsiini osakonna õed ja kiirabiõed selle kursuse läbinud.“

Artikkel on kirjutatud Neve Vendti 8. detsembril esitatud ettekande põhjal. Konverentsile registreerunud osalejad saavad ettekannet järelkuulata täismahus.