ÜLEVAADE | Kuidas lahendada vaimse tervise valdkonna murekohti Eestis?

Autor: Helen Tammo, tervisetehnoloogiate valdkonnajuht, Tartu Biotehnoloogia Park

Ressursse on vähe ja vaimse tervise murede käes vaevlevaid inimesi palju. Oleme aastaid keskendunud ravile, mitte ennetusele ja paljud probleemid on suuremad, kui üksainus organisatsioon või loodud digilahendus lahendada suudab. Kas ja kuidas saaks innovatsioon antud olukorda leevendada? Kuidas luua võimalusi koostööks, et ökosüsteem saaks üksteist toetada ja seeläbi ressursse efektiivsemalt kasutada?

Vaimse tervise kuu raames alustas oktoobris Tartu Biotehnoloogia Park Eesti vaimse tervise ökosüsteemi osapoolte kokku kutsumisega töötubades, et tekitada ühist arutelu kitsaskohtade ja nende lahendamise osas ning mõista, mis roll innovatsioonil selles süsteemis on või olema peaks.

26. oktoobril Põhjala tehases toimunud töötoas rõhutas Vabariigi President Alar Karis, et on võtnud vaimse tervise temaatika omale üheks fookuseks, kuna näeb, et see on negatiivses mõttes kasvav trend mitte ainult Eestis, aga ka mujal.

„Ühelt poolt räägime tõenduspõhisusest ja kliinilistest uuringutest, aga teiselt poolt sellest, et inimene saaks endale ise abi pakkuda, kasutades erinevaid innovaatilisi lahendusi. Kuidas tagame selle, et inimene ühel hetkel iseendale nendega halba ei tee - kus leida see tasakaal?“ tõi president esile murekoha, millele mõelda vaimse tervise innovatsiooni luues või rakendades.

„Tervishoius liigub palju raha just läbi avaliku sektori ja seetõttu avaliku sektori meelsus innovatsiooni suhtes on oluline,“ rääkis Liis Kruus Tervisekassast 26. oktoobril oma ettekandes, milles tutvustas ökosüsteemi erinevaid osapooli innovatsiooni elluviimisel tervishoius. Magistritöö raames toimunud uuringus selgus, et kuivõrd osapooled teavad oma väljakutseid ja on kursis ka avaliku sektori väljakutsetega, on seotus nende vahel puudu. Oodatakse pikka vaadet ja läbipaistvust, aga samas paistab silma ühine tunnetus visiooni ja strateegia puudumise osas. Kruus tõi välja ka ettevõtjate soovi näha avalikult sektorilt rohkem julgemat katsetamist ja innovatsiooni suunas mõtlemist.

Innovatsiooni julgema rakendamisega käib kaasas ka oht, et me pole kindlad, millist mõju uuenduslikud lahendused omavad.

„Kuidas aru saada, et tegevused, mida teeme, on kvaliteetsed?“ kõlas küsimuses ka TAI valdkonnaülese ennetuse valdkonna juhi Karin Streimanni poolt. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ennetuse tulemuslikkust on keeruline mõõta ja üksikutest ennetustegevustest ei piisa, vaid peame muutma süsteemi. „Eestis oleks vaja paremini toimivama ennetuse süsteemi osas panustada ühiste rahastuspõhimõtetele ja piisavalt hea ülevaate andmisele sekkumismeetmetest.”

TAI manageerib koos teiste osapooltega ennetuse teadusnõukogu, mis toetab ennetustegevuste arengut ning andmetel ja tõendusel tuginevat otsuse tegemist ennetuses. Muu hulgas analüüsitakse Eestis ellu viidavate ennetustegevuste tõendatust ja nõustatakse tegevuste omanikke. Seeläbi panustatakse tulemusliku ennetuse huvikaitsesse, keskendudes sellele, et panustame/investeerime rohkem seal, kus teame, et on tulemus ja mõju (mitte kõhutunde järgi).

Kui riigi esindajad kinnitasid, et panustada/investeerida tuleb rohkem nendesse lahendustesse, kus teame, et on tulemus ja positiivne mõju, siis ettevõtjad tõstsid esile, et tulemuslikkuse hindamise jaoks pole piisavalt meetmeid.

Ain Aaviksoo (HeBa Clinic) ütles, et riik peaks innovatsiooni tehes laskma ettevõtjatel rohkem tegutseda ja neid kaasama ja väitis, et toetamiseks on vaja luua tingimusi. Anne Randjärv (Sotsiaalministeerium) tõi välja, et innovatsioon algab sealt, kust parim valdkonna teadmine on arvesse võetud, aga tänastele innovaatoritele on see paras väljakutse.

Vestluse aktiivse vedajana oli kaasatud ka VATEK (Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon), keda esindas organisatsiooni juht Ott Oja, kes rõhutas koostöö vajalikkust. VATEKi rolli vaimse tervise valdkonna ökosüsteemi ühe vedajana tõid välja mitmed osapooled, sealhulgas Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond (Anne Randjärv ja Triin Viskus), kes rõhutas, et selliseid organisatsioone teistes riikides pole ja see on meie oluline tugevus.

21. novembril toimunud töötoas Tartu Loodusmajas keskenduti abi ja teenuste kättesaadavusele. Sageli peab mure käes vaevlev inimene ootama abi saamiseks väga pikka aega ja ka siis ei pruugi ta jõuda õige inimeseni. Lahenduste väljatöötamisega tegelevad nii Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond kui teised osapooled.

Vaimse tervise osakonna teenuste koordinaator Triin Viskus kinnitas, et erinevate valdkonna osapooltega koostöös on välja töötatud vaimse tervise astmelise abi mudel, mille toimima saamiseks on vaja kõigi osapoolte panust.

Marko Tähnas (Tervisekassast) tõi välja Klaabu projekti edasiminekud Eestis, mille eesmärk on optimeerida ravimeeskondade tööd vaimse tervise asi pakkumisel, et inimene jõuaks täpselt selle teenuse/abini, mida tal vaja on. Kergete kuni mõõdukate vaimse tervise probleemidega inimesed saaksid sobivat abi ka madalama astme spetsialistidelt. Antud mudeli laialdasemat rakendamist proovib tagada Peaasjade poolt Austraalia näitel Eestisse toodud ja kohandatud sekkumine Peahea, mille pilootaasta Tervisekassa innovatsiooni toel on läbi saamas. Samas on segane, kuidas antud teenust edasi rakendada, kuna tervishoiuteenuste nimekirja seda lisada ei saa, ütles Peahea projektijuht Andreas Holst.

Detsembris toimunud töötubades keskenduti startupide ja sekkumiste elukaarele ja sellele, kuidas innovatsiooni paremini toetada. Marko Rillo rääkis Helge Kooli lahendust kirjeldades tugispetsialistide toetamise olulisusest ja laste heaolule keskendumisest. Selgus, et paljud lastele vajalikud teenused on koolides puudu ja tundub justkui, et probleemid on omanikuta - vaja oleks tugevamat koostööd riigi, kohalike omavalitsuste ja koolide vahel.

Triinu Niiberg-Pikksööt (Katriito Kliinik, Migrevention) ja Kristin Kuusk (Tervisekassa) olid ühel meelel, et startupidel (vaimse) tervise valdkonnas on vaja esimesest päevast vaja mõelda kvaliteedijuhtimisele, regulatsioonidele vastavusele ja sealjuures kaasta pidevalt patsiente ja tervishoiuspetsialiste. Startupide poolt kõlas ühiselt viide startupi teekonnale kui maratonile, mis on põhjusega pikk ja aeglane teekond.

Startupide ja sekkumiste maratoni läbimist toetavad riigi poolt loodud meetmed, aga ka kiirendiprogrammid ja innovatsiooni rakendamist toetavad osapooled tervishoiusüsteemis.

„Uue lahenduse loomise juures on oluline tagada, et lõpptarbija peab tahtma ja oskama lahendust kasutada, sealjuures uskudes, et see muudab tema elukvaliteeti,“ ütles Erki Mölder (Health Founders). „Spetsialistid peavad tundma ennast mugavalt, et lahendust soovidada ning mis pole vähem oluline - keegi peab tahtma selle eest maksta.“ Innovatsiooni loomisel on seega vajalik hinnata keskkonda, kuhu lahendust luuakse, koos selles tegutsevate osapooltega.

Terje Peetso (Regionaalhaigla) tõi välja innovatsiooni rakendamise haiglasiseste protsesside ümber tegemisel ja tõhusamaks muutmisel, mis saavad hoida kokku nii patsiendi kui tervishoiutöötajate aega, raha kui tuua paremad ravitulemused. Ta juhtis tähelepanu patsiendi rollile ja võimekusele iseseisvalt tegevuste osas kaasa teha ja lahendusi kasutada. Inimese võimestamist ja ebavõrduse vähendamist toetab ka riiklik TAIE arengukava, millest lähtub oma fookuse seadmisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnajuht Kristiina Sepp. Ta lisas, et ökosüsteemi innovatsioonivõimekuse ja koostöö tugevdamiseks on välja kuulutatud suuremahuline hange, millega otsitakse tervisetehnoloogia sektori arendajat järgnevaks neljaks aastaks.

Kuivõrd tundub, et probleemid on suured ja kasvamas, on Eesti ökosüsteem vaimse tervise abi ja kättesaadavuse parandamiseks lahendusi ehitamas. Tartu Biotehnoloogia Park toetab oma tegevusega koostööd ökosüsteemis ja loob võimalusi innovatsiooni paremaks rakendamiseks. Antud töötoad korraldati EIT Healthi poolt toetatud projekti raames, mille käigus kaardistati 30 erineva osapoole arvamus kitsaskohtadest vaimse tervise valdkonnas. Projekti tulemused avaldatakse 2024. aasta alguses.